Eelmisel nädalal Itaalia velotuuril külmetanud Kalle Kriit peab ütlema suure aitäh naisele Sandrale, kelle pakitud arstikotita võinuks Cofidise rattur juba katkestajate nimekirjas olla.
Naise ravimikott hoiab haigusega võitlevat Kriiti Girol jalul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sandra poetas ravimid, mille seas näiteks sinepiplaastrid ja Islandi sambliku tee, Kriidi kotti enne Türgi velotuuri, et sportlasest elukaaslasel oleks haigestumise korral abi omast käest võtta. Sandra tegi ärevaks ebameeldiv vahejuhtum veebruaris, kui Kriit Mallorcal võisteldes tõbiseks jäi ja Cofidisel seal arsti kaasas polnud. «Viivitasin ravimisega ja haigus süvenes,» meenutas Kriit.
Eestlasele tuli kasuks eilne puhkepäev, mis koosnes pooleteisetunnisest kergest treeningust ja hotellitoas lesimisest.
«Väsimus on sees, kuid kõige olulisem on tervis korda saada. Haigena lõpuni pingutades kulub taastumisele oluliselt rohkem aega,» ütles ööl vastu pühapäeva tugeva köhahoo tõttu kõigest viis tundi maganud Kriit. «Cofidise arst tahtis mulle antibiootikumikuuri peale panna, kuid välistasin selle.»
Esimest korda nii pikal tuuril osalev Kriit üllatas Eesti fänne reedesel etapil saadud 6. kohaga. Soodsama stsenaariumi korral ja äpardusteta – rattal purunes tagumise käiguvahetaja tross ja pärast seda läks katki esikumm – nägi Kriit endal koguni võiduvõimalusi.
«Finišis oli mul kõva emotsioon, sest rääkisin eelmise õhtu kehva enesetunnet arvestades esikoha nimel kaasa,» rääkis Kriit õhinal. «Kuues koht mulle automaatselt helget tulevikku ei garanteeri, kuid CVs on ilus rida juures. Tunnen, et olen kahe nädala jooksul kõvasti arenenud ja enesekindlamaks muutunud.»
Lisaks viimaseid ihumahlu pigistavatele rasketele võidusõitudele – kuuel viimasel etapil oli pikkust üle 200 km – tuleb ratturitel vaeva näha ka heas mõttes hullunud fännidega.
«Esimestel siledatel etappidel Hollandis oli võistlusstress suurem. Suurtel kiirustel sõites puges mitmel korral enda ja pealtvaatajate pärast hirm naha vahele. Kui rahvamass viimasel hetkel tee vabastas, tekkis tunne, et olukorra üle pole kontrolli. Just Hollandis olid toolid ja lapsevankrid rajale ohtlikult lähedal,» kirjeldas Kriit.