Eesti jalgpallikoondis peab homme esimese kohtumise rootslasest peatreeneri Magnus Pehrssoni käe all, ettevalmistus selleks mänguks on käinud juba mitu kuud.
Eesti koondis liigub neljast mänguelemendist reaalse mängupildini
4. märts 2014, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta lõpus selgus, et sellest aastast juhendab Eesti jalgpallikoondist rootslane Magnus Pehrsson. Eesti ajakirjanikega esmakordselt kohtudes tunnistas mees, et ega tal siinsest jalgpallist ja meie koondislastest varasemalt suurt aimu ei olnud. Praeguseks on pilt loomulikult tundmatuseni muutunud ja Pehrssoni esimese koondisemängu eel on tehtud kõikide rahvusesinduse vaateväljas olevate meeste kohta põhjalik analüüs.
Kui peatreener on koondisel uus, siis ülejäänud personal eesotsas abitreener Janno Kivisillaga on jäänud samaks. Nii tehtigi esmalt ülevaade koondise ringi kuuluvatest meestest.
«Esimese faasina sai tehtud põhjalik analüüs juba koondist esindanud mängijate kohta ja seejärel mängijate kohta, kes võiksid potentsiaalselt olla järgmised koondislased,» rääkis Kivisild senisest tööst. «Kõigepealt sai koostatud suur ja lai nimekiri. Magnus on ennast mängijate osas põhjalikult kurssi viinud ja mingit järeleaitamist ei ole vaja talle teha.»
Kui mängijatest oli ülevaade olemas, tuli ühendada olemasolev materjal ning treenerite nägemus.
Iga jalgpalluri kohta tehtud analüüsis oli hinnatud tema oskusi ründefaasis, kaitsefaasis, olukordades, kus koondis võidab palli ning kus pall kaotatakse. «Kõikidest palluritest sai tehtud põhjalik mängijaprofiil, kus olid tugevused-nõrkused neljast mänguelemendist lähtudes lahti kirjutatud ning lisatud erinevad videonäited.
Lisaks hinnati pallureid ka selle pilguga, kes võiksid koondisele lähiaastatel abiks olla. «Vaatasime, mis on olnud ja kus on meie kitsaskohad. Me ei saa elada ainult tänases päevas, vaid peame vaatama ka tulevikku,» rääkis Kivisild.
Kui mängijatest oli ülevaade olemas, tuli ühendada olemasolev materjal ning treenerite nägemus. «Töö teises faasis tuli saada pilt selgeks, kellega tööd tegema hakkame. Sellest tulenevalt sai paika visioon, kuidas meeskond peaks mängima hakkama,» kirjeldas Kivisild, kuidas jõuti mängupildini, mida Eesti koondise peatreenerid sooviksid kolmapäeval ja edaspidi näha. «Nüüd tuleb mängu visioon ja põhimõtted viia mängijateni. Töö on olnud mahukas ja need kaks kuud on väga kiiresti mööda läinud.»
Kui eespool mainitud töö sai tehtud, keskenduti eelkõige kolmapäevasele matšile. «Kolmas faas on olnud praegu konkreetsemalt Gibraltari mängu analüüs – et millise plaani ja ideega seda kohtumist mängima minna,» rääkis Kivisild, kelle sõnul hakkavad treenerid seejärel valmistuma sügisel algavaks EM-valiksarjaks. «Kui mäng Gibraltariga on läbi, tuleb valikgrupi vastaste tegemistel silma peal hoida ja nende lähiaja plaanid üle vaadata.»
Seejuures soovitakse ise enne septembris algavat EM-valiksarja pidada võimalikult palju sõpruskohtumisi, et saavutada sügiseks maksimaalne valmisolek. Praeguse seisuga on tänavuseks paigas kaks sõpruskohtumist Gibraltariga ning kaks matši Balti turniiril. Sellele soovitakse aga kindlasti lisa ja võimalikud vastased võiksid olla pigem tugevad.
Kivisild: «Loodetavasti saame mänge juurde. Teame, et jalgpalliliidus tehakse selle nimel kõvasti tööd. Juuni alguses on võimalik korraldada veel kaks kohtumist ja 4. september on ka võimalik kuupäev. Soovime saada võimalikult palju mänge, et uuel peatreeneril oleks meestega rohkem kontakti ning seeläbi võimalik ka nägemust paremini ellu viia.»
Kaitsev Gibraltar sooviks palli vallata
Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson ja abitreener Janno Kivisild lendasid juba reedel Gibraltarile, et heita homsele vastasele pilk laupäevases sõprusmängus Fääri saartega. Tolle kohtumise võitsid ka eestlastele mitmel puhul peavalu valmistanud fäärlased 4:1.
«Gibraltari puhul on tegemist selgelt kaitsest lähtuva meeskonnaga, kes loodab vasturünnakutele,» kirjeldas Kivisild homset vastast. «Kui nad jäid Fääri saarte vastu 1:2 kaotusseisu, muudeti formatsioon 5-4-1 üle 4-4-2-ks ja sellega avati enda mängu.»
Nagu tulemusest näha, ründavam stiil Gibraltarile kokkuvõttes edu ei toonud. Kuigi mitmed kolmapäevase vastase koondislased mängivad Inglismaa madalamates liigades, ei ole siiski tegemist tiimiga, kes loodaks rünnakul pika palli ette peksmisele.
«Pigem on tegemist sellise võistkonnaga, kes soovib ja üritab palliga mängida. Kui nad enda mängu aga käima ei saa, siis üritatakse pika palliga,» tutvustas Kivisild vastaste mängustiili. «Pallikaotuste tõttu ei ole nad senistes kohtumistes oma mängu käima saanud.» PM