Vanameistrite eestvedamisel taas lahingusse

Itaalia koondise mängumootorit veab kogenud Andrea Pirlo. Foto: AP/Scanpix

Esimese Euroopa riigina jalgpalli maailmameistriks kroonitud Itaalia hakkab Brasiilias kogenud mängujuhi Andrea Pirlo eestvedamisel jahtima viiendat MM-tiitlit.

Postimees jätkab jalgpalli MMi eel ülevaadet senistest maailmameistritest. Teisena võtame vaatluse alla Itaalia, kes krooniti 1934. aastal esimese Euroopa riigina MMi võitjaks. Praeguseks on neil tiitleid neli, mis on eurooplaste jaoks rekord.

Ajalugu

Nagu paljud teised Euroopa riigid tegi ka Itaalia oma MM-debüüdi 1934. aastal (esimesel, 1930. aasta MMil Itaalia ei osalenud), olles ühtlasi turniiri võõrustajad. Kodupubliku ees võidetud MM-tiitlile järgnes esikoht ka 1938. aastal Prantsusmaal toimunud MMilt. Nii said legendaarse peatreeneri Vittorio Pozzo ja Itaalia läbi aegade ühe parema mängumehe Giuseppe Meazza juhtimisel itaallastest esimesed kahekordsed maailmameistrid.

Seega lõppesid Itaalia jaoks kaks esimest osaluskorda MM-tiitliga. Edasi ootasid neid aga raskemad ajad: 1950. jäädi pidama alagruppi ning 2:3 kaotus Rootsile oli nende esimene lüüasaamine finaalturniiridel. 1958. aasta MMi eel ei suudetud läbida aga valikturniiri ja tegemist on viimase korraga, kui nad MMilt kõrvale jäid.

Esimest korda pärast II maailmasõda õnnestus Itaalial medalimängudeni jõuda 1970. aastal Mehhikos, kui finaalis mindi vastamisi Brasiiliaga. Selle kohtumisega selgus esimene kolmekordne maailmameister ja selle au said endale 4:1 võidu võtnud brasiillased.

Oma kolmandat MM-tiitlit pidi Itaalia ootama kuni 1982. aastani, kui Hispaanias toimunud finaalturniiri esikohamängus alistati 3:1 Lääne-Saksamaa. Toonast turniiri võib pidada itaallastele küllaltki iseloomulikuks: alagrupp läbiti kolme viigiga ja turniiri edenedes tõusti aina paremasse vormi. Itaallaste suurimaks sangariks kerkis kuus väravat löönud Paolo Rossi, kes enne MMi kandis kihlveoskandaali tõttu kaheaastast võistluskeeldu.

Teist korda võõrustas Itaalia finaalturniiri 1990, kui edukale algusele järgnes valus poolfinaal, kus kaotati Diego Maradona «koduväljakul» Napolis penaltiseeria järel Argentinale. Kui 1970. aastal selgitasid Brasiilia ja Itaalia esimese kolmekordse maailmameistri, siis 1994. aastal olid vanad tuttavad taas finaalis ja brasiilased võitsid penaltiseeria järel neljanda MM-karika.  

Seni viimast korda krooniti itaallased maailmameistriks 2006. aastal Saksamaal, kui finaalis Prantsusmaaga naeratas penaltiõnn just neile. Ka siin võib leida paralleele 1982. aasta tiitlivõiduga, kuna kaheksa aastat tagasi tõmbasid itaallased samuti rahvusvaheliselt suurt tähelepanu kihlveoskandaalidega. Teiste seas said siis karistada ka tippklubid Torino Juventus ja AC Milan.

Staarid

Neljakordne maailmameister Itaalia on tihti suutnud oma kogemused eduks pöörata ning nii loodetakse vanameistritele ka sel korral. Meeskonna selgroo moodustavad Torino Juventuse raudvara Gianluigi Buffon (36) ja Andre Pirlo (35), kellel on kahe peale vanust kokku 71 eluaastat. Siiski on Buffon endiselt üks maailma esiväravavahte ning Pirlo üks hinnatumaid keskväljamaestroid, kelle esitustest Itaalia mäng on viimastel suurturniiridel suuresti sõltunud.

Pirlo edukas turniir on tähendanud edu ka itaallastele ja nii vajutas tema vigastus pitseri 2010. aasta MMile, kus Itaalia jäi alagrupis viimaseks.

Ründeliinis tõmbab loomulikult tähelepanu värvikas Mario Balotelli, kelle tänavune hooaeg AC Milanis ei olnud just kõige säravam. Lisaks on taas koondises paha poisi kuulsusega 31-aastane Antonio Cassano, kes on enne MMi end taas vormi ajanud. Palju loodetakse ka USAs sündinud 27-aastaselt Giuseppe Rossilt, kes on karjääri jooksul võidelnud raskete vigastustega ja lõi tänavu Itaalia kõrgliigas 20 kohtumisega 15 väravat.

Ootused

MM-valikturniiri läbis Itaalia küllaltki kindlalt, Euroopa valiksarja B-alagrupis nopiti esikoht. Ülimalt ühtlases alagrupis koguti kuus võitu ja neli viiki, kuid konkurente edestati siiski kindlalt ning Taani, Tšehhi, Bulgaaria ega ka Armeenia neile kokkuvõttes väga ohtlikuks ei saanud.

Finaalturniiril loetakse Itaaliat kindlasti võimalike soosikute ringi, kuid nende võimalusi peetakse Brasiilia, Hispaania, Saksamaa ja Argentina omadest väiksemaks. Nagu eespool mainitud, sõltub itaallaste mäng suuresti Pirlost, kuid sama tähtis on, et Balotelli ja/või Rossi suudaks vanameistri töö tulemuseks vormida.

Täpselt nii juhtus kaks aastat tagasi EMil, kui Pirlo loov ja Balotelli resultatiivne mäng viis Itaalia finaali, kus tuli siiski tunnistada Hispaania paremust.

Itaalia

•    Koht FIFA tabelis – 9.

•    Peatreener –Cesare Prandelli

•    Kapten –Gianluigi Buffon

•    Rekordinternatsionaal –

Gianluigi Buffon 139 mängu

•    Suurim väravakütt –

    Luigi Riva 35 väravat

•    Maailmameister – 1934, 1938, 1982, 2006

•    Euroopa meister – 1968

•    Olümpiavõitja – 1936

Itaalia mängud 2014. aasta MMil D-alagrupis:

14. juunilItaalia – Inglismaa

20. juunilItaalia – Costa Rica

24. juunilItaalia – Uruguay