Tõeline mees pani Vene karud tantsima

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa koondise peatreener Oleg Znarok ja kapten Aleksandr Ovetškin MM-karikaga.
Venemaa koondise peatreener Oleg Znarok ja kapten Aleksandr Ovetškin MM-karikaga. Foto: AFP/SCANPIX

Venemaal sündinud, mängijana Lätit esindanud ja nüüdne Saksamaa kodanik Oleg Znarok vedas Venemaa koondise maailmameistriks.

Ilmselt pole ühelgi inimesel võimalik tajuda, mida tundis jäähoki MMi finaalmängu ajal Venemaa koondise peatreener Oleg Znarok – seda teab vaid 51-aastane mees ise. Venemaa koondisele uue hingamise toonud treener ei tohtinud rahvusvahelise alaliidu poolt määratud distsiplinaarkaristuse tõttu MMi finaalis meeskonda juhendada ja pidi mängu tribüünilt jälgima.

Sa oled teinud meeskonna võidu heaks kõik, kuid hetkel, mil tehtud töö võiduks vormistatakse, ei saa sa teha mitte midagi. Ainus lootus on see, et abitreenerid suudavad antud juhised ellu viia ja mängijad on valmis viimase hingetõmbeni võitlema. Mängijad võitlesid – järelikult oli Znarok seda väärt.

«Ma nägin esimest korda inimest, kes tegelikult on tõeline mees, aga kes ühel hetkel elas olukorda nii tõsiselt läbi. Kui hakkasime hotellist mänguhalli sõitma, tuli Znarok bussi, silmis pisarad, ja ütles: ärge alt vedage, võidelge, hammustage, tehke kõik, mis võimalik,» rääkis Venemaa koondise kapten Aleksandr Ovetškin Venemaa meediale. «Ta on väga emotsionaalne inimene, kuid valmis alati vastutama oma sõnade ja meeskonna eest. Ta oli meie laeva kapten, kes hoidis õiget kurssi, ja me võitlesime tema eest.»

Ilmselt on ühel treeneril suuremat tunnustust raske teenida. Mängijate suhtumist oma juhendajasse näitas ka hetk, kui Znarok laskus pärast finaali lõppu lõpuks ometi oma meeskonna juurde. Esimesena märkas teda seesama Ovetškin, kes kaelustas treenerit ja hõikas kaaslasi – hetkega moodustus treeneri ümber meestesumm ja veel hetk hiljem kerkis Znarok mängijate kätel õhku. Polnud vähimatki kahtlust, kes oli seekord maailmameistri tiitli sepistanud…

Kuid miks istus see Vene karud tantsima pannud mees finaali ajal meeskonnast eemal? Põhjus on ehtznarokilik – Rootsiga peetud poolfinaali ajal näis talle, et vastaste mängijad jõhkrutsevad tema hoolealustega, ja andis sellest Rootsi pingi suunas ka märku. Järgnenud sõneluse käigus tegi ta Rootsi pingi suunas žesti, mis viitas kõri läbilõikamisele. Ühemängulise juhendamiskeelu sai nii Znarok kui ka tema suunas tapmisähvarduse saatnud Rootsi koondise abitreener Rikard Grönborg.

Znaroki selliste ähvardustega muidugi ei murra, see mees on elu jooksul seisnud vastakuti ka tõsisemate tegelastega. Näiteks Venemaa meedia avaldas mullu loo sellest, kuidas Znarok kakles Jurmalas kohaliku väljapressijate kambaga.

Medal korra kaitsmise eest

Znarok tähistas restoranis 25. sünnipäeva, kui temaga tuli tüli norima samas oma kambaga pidutsenud väljapressijate ninamees. Hokis karastunud Znarok ei jäänud muidugi võlgu ja sellest puhkes kaklus, kus läksid käiku kõik käepärased vahendid. Tollast õhtut meenutavad Znaroki näos armid ja medal ühiskondliku korra kaitsmise eest.

Toona oli Znarok Riia Dinamo mängija. Hiljem jõudis ta mängida lühikest aega USAs ja Tšehhis, kuid karjääri lõpu veetis ta Saksamaal. 2001. aastal vahetas ta ka Läti kodakondsuse Saksamaa oma vastu. See ei seganud tal aga aastatel 2006–2011 juhendamast Läti koondist. Kuigi Znarok sündis Venemaal Tšeljabinski oblastis, on tegemist Läti jäähoki ühe legendi ja meie lõunanaabrite koondise kunagise kapteniga. Just tema löödud värav tõstis Läti koondise 1996. aastal MMi kõrgemasse divisjoni, kus meeskond püsib tänaseni.

Treenerina kerkis Znarok esile MVD peatreenerina, viies pealtnäha keskpärase meeskonna Gagarini karikaturniiri finaali. Kahel järgmisel hooajal võitis ta juba Moskva Dinamo peatreenerina klubihoki tähtsuselt teise karika. See oli piisav põhjus, et pakkuda talle pärast Sotši olümpiat sügavasse kriisi sattunud Venemaa koondise peatreeneri kohta. Mõistagi kutsus Znarok endaga kaasa ka aastaid tema abilisena töötanud Haris Vitolinši.

Lühikese ajaga sättis Znarok Venemaa koondise mänguskeemi selliseks, et MMil võideti kõik kümme kohtumist. Kuldmedali saatuse otsustanud finaalmängus oldi 5:2 üle Soomest.

Venemaa meedia hinnangul mõjus Znaroki juhendatava Venemaa koondise mäng eelmise treeneri pakutu kõrval nagu sõõm värsket õhku: mäng oli rajatud Venemaa hokikoolkonna tugevamatele külgedele, mis aga peamine – värske peatreener oskab staaridega töötada ja panna neid tegutsema koondise huvides. Isegi sellised mehed nagu Ovetškin ja Jevgeni Malkin tegutsesid jääl täpselt nii, nagu oli vaja meeskonnale, mõtlemata samas isiklikule särale. Samas oskas ta staare ja noorema põlvkonna mängijaid hästi kokku sobitada.

Ühtne meeskond

Venemaa koondise heast sisekliimast annab aimu turniiri käigus vigastada saanud, ent otsustavateks mängudeks jääle naasnud Ovetškini lause: «Vaatasin oma meeskonnakaaslasi, kes mängisid katkise näpuluu, põrutuste ja venituste kiuste, ning mul ei jäänud muud üle, kui minna samuti jääle ja mängida. Mul polnud võimalust keelduda.» Artjom Anissimov lisas: «Mul on tõepoolest näpuluu katki, kuid ma läksin väljakule, kuna oleme üks meeskond!»

See ongi Sotši olümpial kõrbenud ja Minski MMil triumfeerinud Venemaa koondise vahe – üks oli vaid superstaaride kogum, teine aga tõeline meeskond, kes mängis nauditavat hokit. Znarok ise jäi aga meeskonna edust rääkides tagasihoidlikuks. «Ma ei arva, et minu teened oleksid väga suured – pigem õnnestus meil valida väga häid, iseloomuga mängijaid, kes olid valmis mängima meeskonnale. See oli ilus!» kiitis ta hoolealuseid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles