Eesti jalgpallikoondise läbi aegade suurim väravakütt Andres Oper pidas karjääri viimase kohtumise, kui Eesti viigistas Lilleküla staadionil Gibraltariga 1:1.
Ründaja vaist ei jäta Andres Operit iial
27. mai 2014, 08:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Andres Oper! Andres Oper! Andres Oper!» skandeeris Lilleküla staadionile kogunenud publik, kui kohtunik andis avavile Eesti ja Gibraltari matšile, mis tähistas Operi karjääri viimast mängu. Samasuguste ovatsioonide osaliseks sai mees veel nii väljakult lahkudes kui ka teisel poolajal duširuumist taas varumeestepingile sammudes.
Nagu päev enne mängu lubas koondise kapten Ragnar Klavan, et tühjale väravale minnes ootab ta Operi järele, siis kohe matši algusest oli näha, et võimaluse korral otsisid kaaslased alati rahvusesinduse eest rekordilised 38 väravat löönud ründeässa. Kuigi Klavan oli just mees, kes nurgalöögijärgses olukorras viis 31. minutil Eesti 1:0 juhtima, tekkis enne seda ka Operil mitu head võimalust.
Kuigi kiirus ja füüsiline vorm ei ole ründajal enam loomulikult parimate päevade tasemel, ei ole vaist meest jätnud ning kohavalik ja õigeaegsed avanemised lubasid tal vastaste kaitseliinis võimaluse korral ikka segadust külvata. Siiski andis parima võimaluse tekkides endast märku vähene mängupraktika, kui avapoolaja keskpaigas sai Oper taas kord poolkaitses tegutsenud Karol Metsalt hea söödu, mis langes lõpuks vastaste väravavahi saagiks.
«Sööt oli pikk või ei olnud minu kiirus enam see,» muigas ta parima tekkinud võimaluse peale. Samas tekkis ründajal veel kaks üsna korralikku olukorda. Operi mängus viibimise ajal ei mängitud mitte niivõrd tulemuse peale, kuivõrd üritati võimaluse korral leida häid võimalusi viimast mängu pidanud vanameistrile.
«Vägev oli! Meeldejääv. Täpp i-le jäi värava näol küll panemata, aga võimalusi suutsin tekitada,» rääkis rõõmsameelne Oper poolajal. «Kui ikka aasta aega ei ole trenni teinud, siis ei ole vorm enam see. Vaist oli ikka olemas, momendid ju tekkisid,» lisas ta.
Oper tunnistas, et kindlasti oli tegemist emotsionaalse mänguga. «Ikka oli, aga ei olnud ka mängu eel midagi sellist, mida ei ole varem kogenud,» rääkis ründaja, kes tunnistas, et karjääri lõppemisega on kohati endiselt raske leppida. «Ei tahtnud mõelda, et see on viimane mäng, aga nii ta oli.»
Kui paljud Eesti koondise fännid lootsid, et rahvusesinduse pikaaegse esiründaja vahetab välja 17-aastane tulevikulootus Frank Liivak, siis tegelikult tuli tema asemel 36. minutil väljakule Sander Post. «See oli juba enne kokku lepitud,» sõnas päevakangelane vahetuse kohta. Mäletatavasti tegid samad mehed vägitegusid Indrek Zelinski lahkumismängus, mis lõppes Eesti 2:0 võiduga Soome üle. Toona said tabamuse kirja nii Oper kui ka Post.
Väljakult lahkudes käisid kõik meeskonnakaaslased Operit õnnitlemas ning publiku ovatsioonide saatel lahkus vanameister viimast korda koondiserüüs Lilleküla murult. «Meeskonnakaaslased õnnitlesid ja andsid oma head soovid mulle edasi,» märkis ta rõõmsalt.
Siiski ei pidanud publik Liivakut pikalt ootama – noormees sai vaid mõni minut hiljem väljakule, kuid selle vahetuse põhjuseks oli kahjuks Enar Jäägeri vigastus.
Kuigi Oper sai koondise uue juhendaja Magnus Pehrssoniga koos viibida vaid paar päeva, jäi see aeg ründajale eelkõige positiivselt meelde. «Põhjalik,» iseloomustas Oper rootslast. «Nende päevade jooksul jagas ta oma visiooni ja filosoofiat.»
Pärast vanameistri väljakult lahkumist eestlased enam tabamuseni ei jõudnud. 71. minutil sai värava kirja Anthony Bardon ja skooriga 1:1 kohtumine ka lõppes. Järgmise matši, nüüd juba ilma Operaita, peab Eesti koondis neljapäeval, kui Balti turniiri poolfinaalis minnakse vastamisi Lätiga.