Rein Taaramäe (Cofidis) sai pühapäeval sõidetud Prantsusmaa karikavõistluste 11. etapil 19. koha, Alo Jakin (BigMat-Auber 93) lõpetas 24. kohaga. Taaramäe sõnul oli tegemist üsna ebatavalise võistlusega.
Prantsusmaal 19. koha saanud Taaramäe: oli raske sõit ja ise vahtisin liiga kaua
3. juuni 2014, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eilne (pühapäevane- toim.) sõit ei olnud mingi tavaline ühepäevasõit ega ka mingi sõit, mida saaks võrrelda mõne velotuuri etapiga. Sõite, kus tuleb päev otsa põhimõtteliselt täiega panna, on profikarussellis vähe. Ikka on ju tavaline stsenaarium see, et alguses literdatakse veidi aega, siis saab mingi pundike eest ära, peagrupp laseb hoo maha ning jooksikud kasvatavad vahe. Lõpus on kaks varianti, kas jooksikud saadakse kätte või püüab peagrupp nad kinni. Eile ei olnud mitte kumbagi ja võidusõit oli täiesti ebatavaline,» kirjutas Taaramäe oma blogis.
«Kui start käis, pandi kohe täie pauguga ajama (muideks, esimese ründaja au kuulus Alo Jakinile) ja järgnevalt tuligi olla kogu aeg ees ning kogu aeg täiega panna, sest umbes tunni aja jooksul või kauemgi käis selline sõda, mida tihti ei näe. Kogu aeg said suuremad ja väiksemad grupid eest ära ning siis neelati nad jälle peagrupi poolt. Peaaegu igas minekus tuli sees olla. sest sõit oli nii kontrollimatu ja raske. Iga üle kümnemeheline punt võis olla potentsiaalne võidugrupp. Ma täpselt ei mäleta millal, kuid üks hetk olimegi – umbes 25 meest – peagrupist eraldunud ja vahe kasvas aeglaselt paari ringiga minutini ning kasvas siis ülikiirelt edasi. Vaid mõned mehed said tagant veel kuidagi järele. Üks neist oli Voeckler, kes lihtsalt jõuga üksi järgi tulistas ja hiljem sai veel mingi neli venda tagant järele, kelle seas oli ka meie Alo Jakin,» kirjeldas Taaramäe võistluste käiku.
«Järgnevad paar ringi sõideti rahus, kuid ega kellelgi enam pommitamiseks erilist jõudu ega tahtmist vist ei olnud. Kui asusime viimasele 17 km pikkusele ringile, tegi Cofidise Nicolas Edet otsa lahti ja ründas 2 km tõusul juba 70 km enne lõppu. Midagi ei juhtunud ja keegi eest ära ei saanud, kuid järgnevalt hakkas uus lahing pihta. Edasised 20 km oligi jälle rabelemine ja ka raja parkuur muutus veidikene. Nüüd tuli hakata sõitma järgmist keerulist lühemat ringi, kus asetses 3 tõusukest. Üks kildane ja paar mõnesajameetrist järsemat põntsu koos paljude kurvide ja ringteedega. Ühtäkki sai ette 15 meest ja ülejäänud mehed sinna järgi sõita ei üritanudki, sest pea igal tiimil olid juba juhtgrupis tiimikaaslased sees (näiteks 3 Cofidise meest). See, et ma ise seal ees ei olnud, on puhtalt minu viga. Oli nii ebatavaline ja raske sõit, et tüdimus oli juba peal ja eks ma vahtisin liiga kaua ning kui 15 kutti juba paarsada meetrit ees olid, oli minu rünnak mõeldamatu, sest tiimikaaslased olid juba ees.
Nii sõitsingi oma grupiga rahulikult lõpuni, kuna tahtsin head treeningut saada, siis tahtsin lõpus veel punnida ja ring enne lõppu - nagu oli arvata - panid mõned mehed litriga minema. Hüppasin neile sappa ja nii me finišini läksimegi. Finišeerisin omale 17. koha. Ühe kuti karistasin finišis ära ja kahelt sain pähe – seega olin 19.,» kirjutas Taaramäe blogis.
Järgmisena ootab Taaramäed ees Dauphine velotuur Prantsuse Alpides.