Vene ammutas tarkust ja sai juurde halle juukseid

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaunase Žalgirise korvpallimeeskond Leedu meistritiitlit tähistamas – ülemises reas paremalt teine on treener Priit Vene, keskmine mees on  otsustavatest mängudest vigastuse tõttu eemale jäänud Siim-Sander Vene.
Kaunase Žalgirise korvpallimeeskond Leedu meistritiitlit tähistamas – ülemises reas paremalt teine on treener Priit Vene, keskmine mees on otsustavatest mängudest vigastuse tõttu eemale jäänud Siim-Sander Vene. Foto: SCANPIX

Kaunase Žalgirise abitreenerina töötanud Priit Vene pidi lõppenud hooaja jooksul läbi elama mitu meeskonda tabanud raputust.

«Halle juukseid tuli selle hooajaga küll palju juurde… neid oli mul ennegi, kuid nüüd on veel rohkem,» sõnas Kaunase Žalgirise korvpallimeeskonna abi­treenerina Leedu meistriks tulnud Priit Vene. Leedus lõppes korvpallihooaeg möödunud reedel, kui Žalgiris alistas koduse meistriliiga finaalseerias Klaipeda Neptunase 4:2. Poleks seda võitu tulnud, läinuks nädal tagasi 47. sünnipäeva tähistanud mehe pea vist üleni halliks.

Leedus esitatakse Žalgirisele väga kõrgeid nõudmisi ning kui tulemused pole piisavalt head, kipuvad pealtvaatajad tribüünidelt kaduma ja sponsorite rahakraanid sulguma. Seejuures tähendab väljend «hea tulemus» võite ja kõrgeid kohti ning korvpallimaal levinud mentaliteet on ka Venele külge hakanud.

Näiteks Euroliigas pääses Žalgiris küll 16 parema hulka, kuid Vene sõnul oleks tulnud ka seal saavutada võite ning tema hinnangul olnuks võimalik pääseda isegi kaheksa veerandfinalisti sekka. Koduses finaalis saadud võit korvas siiski väga palju, seda enam, et poolfinaalis saadi jagu Leedu teisest suurklubist Lietuvos Rytasest.

«Hooaja jooksul olid pinged väga suured. Treeneritel tuli teha keerulisi otsuseid ja usaldada ka nooremaid mängijad – alguses ei läinud asjad hästi käima, kuid hooaja lõpuks tõstsid mõnedki noored juba pead,» rääkis Vene.   

Tegelikult ei kujunenud suvel Leedu tippklubi teenistusse läinud Vene hooaeg päris selliseks, kui ta esialgu eeldas. Algselt pidid tema põhitööks olema mängijate individuaalsed treeningud ning seepärast ei pidanud ta sõitma isegi koos meeskonnaga Euroliiga välismängudele, vaid tegelema samal ajal koju jäävate meestega.

Hooaja alguses peatreenerina tegutsenud kreeklase Ilias Zourose aeg sai aga Žalgirises üsna kiiresti otsa ning hooaega kesiselt alustanud meeskonna peatreeneriks sai senine abitreener Saulius Štombergas. Vene kerkis samas juba teise abitreeneri rolli, mis tähendas ka rohkem meeskonnaga töötamist. Vähemalt lühiajaliselt oli efekt ilmne – Žalgiris pääses Euroliigas 16 parema hulka.

Keeruline hooaeg

Paraku jäädi seal autsaiderite hulka, lisaks jäädi kodus karikavõiduta ning koduse meistriliiga põhiturniiril tuli leppida alles 4. kohaga, mis tähendas poolfinaali igipõlise rivaali Vilniuse Lietuvos Rytasega. Hooaja viimastes mängudes tüüris Leedu korvpalli au ja uhkust juba kolmas peatreener Gintaras Krapikas ja tema ainsaks abiliseks oligi Vene.

«Hooaeg oli väga keeruline, kuid iga muutusega läks pilt vähemalt korraks paremaks,» vaatas Vene hooajale tagasi. «Kui treeneril ja mängijatel ei teki õiget klappi ja nad lähevad eri teed, ei saa meeskond edasi liikuda. Lõpuks suutsime jälle näidata korralikku korvpalli ja võistkond sai aru, mida ja kuidas teha.»

Vene jutust koorus välja tõdemus, et endistel tippmängijatel on pärast karjääri lõppu otse treeneritöösse sukelduda väga keeruline. Štombergase käekäik kinnitab seda arvamust.

«Meeskond, see on ikkagi suur kollektiiv, mida peatreener peab juhtima – see pole selline töö, et hüppad pukki ja kõik asjad tulevad kohe välja. Et nii läheks, peab olema mängijatega hea klapp või laual rahapatakas, et kehva mängu korral mängijate palku kärpida ja olukorra paranedes taas tõsta. Treeneri töös on palju asju, mida õpetatakse koolis – näiteks pedagoogika, kuidas midagi mängijateni viia. Pinge all olles on see kõik keeruline.»

Pinge oli aga tõesti suur, sest Vene sõnul maksab Žalgirise-suguses meeskonnas ainult võit. «Mitte nii nagu Eestis, kus finaalis kaotatakse 0:4 ja räägitakse, et hooaeg oli ikkagi hea,» nentis ta.

Paleepöörete käigus ei tekkinud Venel kordagi tunnet, et ka tema enda jalgealune hakkaks kõikuma. Tööd tuli hoopis juurde ja ametiredelil liikus ta justkui ülespoole. Pärast kreeklaste lahkumist hakkas ta rohkem meeskonnaga töötama, lõpuks pidi ta aga tegelema palju ka meeskonna juhtimisega.

Kuigi Žalgirises polnud tänavu nimekaid välisstaare, oli meeskonnas üks Euroopa korvpalli suuremaid legende – karjääri loojangul kodumaale naasnud Šarunas Jasikevicius. Venel jäid temaga töötamisest meeldivad muljed.

Tulevik pole veel selge

«Ta on küll mees, kes võtab asjade kohta tihti ja valjult sõna ja teeb seda mõnikord kasvõi selle pärast, et tekitada diskussiooni, kuid mingit treeneritele pähe istumist ei olnud,» rääkis Vene. «Oma tohutute kogemuste abil pakkus ta lihtsalt välja, kuidas ühte või teist asja teha, aga temaga töötamine oli puhas rõõm.»

Eile veel Leedus viibinud Vene ei osanud ütelda, kas ta jätkab Žalgirises ka tuleval hooajal. Kõik sõltub asjaoludest, näiteks sellest, kes on ülejäänud treenerid ja milline tuleb mängijate koosseis. Ühes on ta aga veendunud: tippklubis veedetud hooajaga õppis ta treenerina väga palju.

«Loomulikult jälgisin varemgi, kuidas asjad käivad, kuid ise iga päev selle sees olla… sellist kogemust juba raha eest ei osta,» nentis Vene ja kinnitas, et ükski Eesti klubi pole veel tema teenete vastu huvi tundnud.

Tänavu Žalgirise nimekirja kuulunud, kuid vigastuste tõttu vaid üksikutes mängudes osalenud Siim-Sander Venel on klubiga leping ka järgmiseks hooajaks. Papa Vene sõnul peab poeg juuli keskpaigani tõsistest treeningutest eemale hoidma. Augustis tuleb end aga uueks hooajaks üles töötada.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles