Õues on esimene suvekuu, päike särab ja ilusamatel päevadel täituvad rannad päevitajate ja niisama puhkajatega. Eesti parim hokimees Robert Rooba veab aga koos kaaslastega hokivarustuse selga, seob uisusaabaste paelad kinni ja tuiskab karge õhuga jäähallis hokiplatsile. Tallinnas on käimas Soome meistriliiga meeskonna Espoo Bluesi treeninglaager.
Rooba ei salga, et treeningutel rassimine pole kerge, seda enam, et pärast hooaja lõppu pole ta veel puhkusele pääsenudki. «Vaimselt on treeningud rasked ja nüüd juba ka füüsiliselt… Keerulistel hetkedel tuleb end tagant utsitada. Kuna eesmärgid ja prioriteedid on selged, pole selles kõiges midagi hullu,» sõnab ta ja lisab, et pärast reedeõhtust harjutuskorda algab lõpuks ka kauaoodatud puhkus. «See ei tähenda niisama vedelemist, vaid meile antakse kaasa treeninguplaanid, mida peame puhkuse ajal täitma. Ütleme nii, et tegemist on aktiivse puhkusega.»
Rooba meeskonnakaaslased pääsesid esimest korda puhkusele juba aprillis, pärast Soome meistrisarjas konkurentsist pudenemist. 21-aastane eestlane ühines aga Eesti koondise treeningutega ja aitas meeskonnal võita 2. divisjoni MM-turniiri Serbias. Sealt naastes algas aga Espoo meeskonna kuus nädalat kestnud üldfüüsilise ettevalmistuse tsükkel.
Mullu läbis Rooba samasuguse kadalipu. «See on ka üks põhjus, miks ma pole kunagi tahtnud Eesti koondisse tulemise kohta öelda midagi kindlat,» selgitab ta.
Eile Tallinnas alanud ja homme õhtul lõppev lühike treeninglaager on esimene kord, kui Espoo tiim läheb taas koos jääle. «Üldkehaliste treeningute vahel oli samuti võimalus uisutada, kuid kõik koos pole me seda teinud,» räägib Rooba. «Seni olid meie treeningud väga mitmekesised, sisult seinast seina. Jooksime, tõstsime sangpomme, tegime bodypump’i.» Hõlpu ei anta hokimeestele ka Tallinnas, jääl käiakse kaks korda päevas ja üks harjutuskord kestab poolteist tundi. Laagri viimasele päevale on kavandatud ka üks pikem jõusaalitreening.
Rooba jaoks käib kogu töö selle nimel, et ta suudaks tuleval hooajal Espoo klubi tuumikus tugevamini kanda kinnitada. «Tegelikult oli ka lõppenud hooaeg hea – sain palju mänguaega ja tegutsesin täiesti korralikult,» vaatab ta klubi esindusmeeskonnas veedetud debüüthooajale tagasi. «Nüüd tuleb aga edasi töötada, saada tugevamaks, kiiremaks ja muuta oma mäng stabiilsemaks. Tean, et mul on veel palju õppida.» Lisaks füüsilisele arengule peab Rooba väga tähtsaks ka vaimset tugevust. Ta rõhutab, et hokimehele on see väga oluline. «Tihti on mängijal kõik oskused olemas, kuid enesekindluse puudumisel ei julge ta mängus neid oskusi kasutada,» toob ta näite.
Kahe hooaja vahel on Espoo meeskonna koosseisus pooled mängijad vahetunud. Osa hokimehi lahkusid Venemaale KHLi klubidesse, mõned mehed läksid sama sarjaga liituva Helsingi Jokerite palgale, leidus ka Rootsi siirdujaid. Lisaks Roobale jätkab aga meeskonnas ka Siim Liivik, Eestist pärit, kuid nüüdseks Soome passiga mängumees.
«See, et paljud tugevamad mängijad lahkusid, ei tee minu elu küll kuidagi kergemaks, sest uued mehed tuuakse asemele,» nendib Rooba ja lisab, et on peatreeneriga oma rollist põgusalt vestelnud. «Jutt oli tõesti vaid põgus, eks asjad saavadki selgemaks nüüd, kui oleme meeskonnaga jääl. Aga tegelikult näitas eelmine hooaeg, et paljud asjad muutuvad pidevalt – mängisin ju vahepeal esimeses ja teises viisikus, seejärel kolmandas või neljandas.»
Rooba lähim eesmärk ongi tõeline läbilöök NHLi ja KHLi järel tugevamate liigade hulka kuuluvas Soome meistriliigas. Samas pole ta matnud maha soovi mängida kunagi ka Ameerika mandril. Hokilegend Igor Larionovi abiga on ta varasematel hooaegadel käinud NHLi klubide juures noortele mõeldud treeninglaagrites.
«Koostöö Igoriga jätkub. Samal ajal kui mina mängisin koondisega MMil, käis tema U18 MMi ajal Soomes ja kohtus seal minu agendiga, lisaks oleme umbes kord kuus ühenduses,» räägib Rooba. «Kui vajan abi, saan seda alati temalt küsida, kuid praegu on Ameerikaga seotud projektid ootel.»