Eesti autoralli tase ületab sõitjate võimalused

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Timo Anis

Euroopa meistrivõistluste etapiks olnud Rally Estonial särasid Eesti oma rallimehed.

«Ma ei tea, millised on meie võimalused hooaega jätkata – raha on otsas, isegi selle ralli eelarvest on veel osa puudu. Selline olukord rõhus ja tekitas pingeid, kuna teadsime, et vajame head tulemust… ehk aitab see meil edasi minna,» rääkis Timmu Kõrge Rally Estonia finišis. Tartu ja Otepää ümbruse teedel toimunud autoralli Euroopa meistrivõistluste etapi üheks säravamaks staariks kerkinud saarlase ülestunnistus kõlas vägeva rallipeo taustal eriti kibeda pillina.

Paraku on tegemist Eesti ralli karmi reaalsusega ning Kõrge keeruline olukord sarnaneb paljude Maarjamaa rallimeeste seisuga – eeldusi tipptasemel pürgimisel justkui oleks, kuid kõhn rahakott kärbib võimalused nullilähedaseks.

Seda, et Ott Tänak on Rally Estonial konkurentidest selgelt kiirem, võis eeldada juba enne võistlust. Samas valitses arvamus, et ERC-sarja üldliider Esapekka Lappi, kel kasutada Škoda tehasetiimi hüved ja võimalused, on Lõuna-Eestis kindel esikolmiku koha nõudleja – seda meelt oli näiteks ka Eesti Autospordiliidu eksmaailmameistrist president Ari Vatanen, kes pakkus oma kaasmaalast Tänaku kõrval koguni võitjasoosikuks. Kahe päeva jooksul kiiruskatsetel toimunu tõestas aga muud.

Eesti kiirematele meestele polnud 23-aastasel Lappil tegelikult midagi vastu panna. Vastupidi, soomlane tunnistas avalikult, et ei mõista, kuidas kohalikud piloodid nendel teedel nii kiiresti sõidavad. Ülejäänud ERC-sarja seltskonnal polnud parimate eestlastega konkureerimiseks piisavat kiirust kusagilt võtta. Nii kujuneski esmakordselt Eestis peetud ERC-ralli raja äärde kogunenud tuhandete fännide rõõmuks eestlaste peoks.  

Tänak ja tema kaardilugeja Raigo Mõlder olid Eesti rallipeol omaette klassist ja võtsid kindla võidu. Eesti meestest suutsid kokkuvõttes siiski teatud taseme näitajaks olevat Lappit edestada Kõrge ja N-rühma autol sõites vägeva üllatuse pakkunud Rainer Aus.

Kui lisada avapäeval tehniliste probleemide tõttu katkestanud, kuid teisel päeval uuesti rajale tulnud ja suurepärast kiirust näidanud Egon Kaur ja Kaspar Koitla, kvalifikatsiooni võitnud, ent juba kolmandal kiiruskatsel rajalt välja sõitnud Martin Kangur ning tehnikaga kimpus olnud Karl Kruuda ja Siim Plangi, saab korraliku seltskonna, kel kõigil oleks taset ERC- või WRC2-sarjades kõrgete kohtade eest võidelda.

Tegelikult saavad sellel tasemel võistelda vaid Tänak, Kruuda ja teatud mööndustega ka Kangur.

Kõrge rääkis juba enne Rally Estonia starti, et tahab tõestada oma võimet pressida end rahvusvahelisel tasemel sõitjate vahele. Peaaegu terve ralli jooksul 2. kohal püsinud, kuid viimaste kiiruskatsetega 3. langenud saarlane sai koos kaardilugeja Erki Pintsiga eesmärgi täitmisega väga hästi hakkama.

«Ralli eel ei julgenud me esikolmikust unistada, seega on 3. koht väga hea tulemus,» lausus Kõrge. «Nii pikka rallit pole me varem eriti sõitnudki, kuid suutsime kogu aeg tempos püsida. Usun, et jätsime endast mingi jälje, ning hea märk oli seegi, et jätsime auto terveks – siit saab ainult paremaks minna.»

Samas ei saanud Kõrge kihutada kerge südamega. Samal ajal, kui ta hinges imestas, kuidas temalt lõpuks teise koha röövinud venelane Aleksei Lukjanuk oma N-rühma Mitusbishi sellise hooga sõites teele ära mahutas, tuli mõtelda sellele, et enda autoga midagi ei juhtuks ja masin jõuks kindlasti tervena finišisse. Niigi defitsiidis olevale eelarvele võinuks eksimus anda surmahoobi.  

«Nüüd peame vaatama, mis meie toetajate ringkond ütleb – kas neil on meie eelarvesse midagi panna või mitte…» mõtles muuhulgas ka Eesti meistrivõistluste liidriks olev Kõrge juba enne Tartu kesklinnas poodiumile tõusmist argistele muredele.

Ralli avapäeval eriti võimsalt edenenud Rainer Aus andis laupäeval tempos pisut järele. Lõpuks loobus ta teisel päeval paralleelselt peetud Eesti meistrivõistluste arvestuse kõrge koha jahtimisest ja keskendus Lappi ees püsimisele.

«Kahte võistlust korraga sõita on keeruline, mõtlemist jagus kõvasti. ERC-sarjas me ilmselt niipea enam ei sõida, seepärast püüdsime kohta just selles arvestuses,» selgitas koos Simo Koskineniga sõitnud Aus. Sellel tasemel silmapaistvalt napi, vaid kahest mehest koosneva hooldetiimiga tegutsenud Aus nentis, et lõpp oli raske ning veel ühte kiiruskatset poleks päevinäinud Mitsubishi enam ilmselt vastu pidanud.

Lähiajal vaatab Aus oma rahalised võimalused üle, kuid oli veendunud, et Eesti meistrivõistluste etappidest enamat ei saa ta plaani võtta.

Egon Kaur on tänavu osalenud ühel MM-rallil, kuid lõhkus seal auto ja rohkemaks pole sellel tasemel osalemiseks raha jagunud. Rally Estonial jättis masina tehniline rike ta avapäeval pärast kolme kiiruskatset raja äärde, kuid laupäeval jätkates näitas koos Erik Lepiksoniga sõitnud mees väga head kiirust. Tasuks Eesti meistrivõistluste arvestuses N-rühma 2. koht.

«Vähemalt midagigi saime sellelt rallilt,» märkis Kaur trofeeks saadud karikat silmitsedes. «Ja tegelikult saime edaspidiseks ka hulga enesekindlust.» Paraku saab seda kasutada vaid kodustel sõitudel.

Ralli avapäeval radiaatori lõhkunud Kaspar Koitla sõitis teisel päeval kiiruskatsetel esikolmiku tasemel, tõestades, et vähemalt sellel võistlusel oli ta valmis sekkuma suurde mängu. Paraku jäi ta lõpuks isegi Eesti meistrivõistluste punktideta, kuna teenis viimasesse ajakontrollpunkti enneaegselt sisenemise eest suure ajalise karistuse.

Koitla möönis, et kõrgemal tasemel võiks sõita küll, kuid selleks on vaja rahalisi vahendeid. Võimaluste piires tegutsedes on ta võtnud tänavuseks sihiks hoopis Soome meistrivõistlused, kus N-rühma võitja auhinnaks 25 000 eurot maksev auto.

Kaks etappi enne lõppu lahutab eestlast liidrist vaid poolteist punkti. Edu korral saaks auhinnaautot müües juba järgmise hooaja eelarvesse korraliku seemne.    

Eestlased pole muidugi ainsad, keda hirmkallis rallispordis rahahädad piiravad. Rally Estonia vast kõige võitluslikum mees, teise koha saanud venelase Aleksei Lukjanuki lootused takerduvad samasse puntrasse.

«Loomulikult tahaks me panna end proovile ka suurematel võistlustel, kuid selleks tuleb leida uusi toetajaid. Soome MM-rallile ma lähen, kuid kõigest pealtvaatajana,» tõdes Lukjanuk ja nimetas Rally Estonia 2. kohta oma karjääri seni üheks säravamaks hetkeks. «Paneksin selle kõrvale 2012. aastal saadud Saaremaa ralli üldvõidu, mis oli minu jaoks märgilise tähendusega.»

Auto24 Rally Estonia

1. Ott Tänak / Raigo Mõlder (Eesti, Ford),  2. Aleksei Lukjanuk / Aleksei Artaunov (Venemaa, Mitsubishi) +47,1,  3. Timmu Kõrge / Erki Pints (Eesti, Ford) +55,4,  4. Rainer Aus / Simo Koskinen (Eesti, Mitsubishi) +2.11,7,  5. Esapekka Lappi / Janne Ferm (Soome, Škoda) +2.17,2.  6. Karl Kruuda / Martin Järveoja (Eesti, Peugeot) +2.56,8.
----------------------------------------

Tänaku ja Mõlderi testid, treening ja võit

Rally Estonial kindla võidu saanud Ott Tänak ja Raigo Mõlder kasutasid koduse rallisuve tippsündmust ettevalmistuseks Soome MM-ralliks. Erilist rõhku pandi

D-Macki rehvide testimisele. Võit aga aitas kasvatada kevadel mitme ebaõnnestumise tõttu kahanenud enesekindlust.

Tänak ja Mõlder on lühikese ajaga saanud kaks võitu järjest – mõni nädal tagasi triumfeeriti Poola MM-rallil WRC2 arvestuses, nüüd oldi kiireimad ERC-rallil. «Võita on alati hea ja kui juba rallil starti minna, siis ikka võidumõtetega,» rääkis Tänak. «Koostöö Raigoga läheb pidevalt paremaks. Pingevabalt kulgenud ralli oli temale harjutamiseks väga hea, seda enam, et Soome MM-rallil ootavad meid sarnased teed.»

Mõlder mööniski, et enesekindlust on kõvasti juurde tulnud ja vahelduseks oli varasemast tuttavatel teedel sõitmine nauditav. «Siin sujus kõik väga hästi ja see tekitab enesekindla tunde. Rallisõitu peab nautima – eks ma naudin seda MMil ka, aga siinsega võrreldes on seal kõik palju keerulisem. Nüüd tuleb siin tekkinud tunne Soome rallile üle kanda.»

Tänak ja Mõlder kasutasid MM-rallideks mõeldud rehve, mis olid konkurentide omadest märksa raskemad ja aeglasemad. Pärast iga kiiruskatset mõõtsid nad rehvi temperatuuri ja jälgisid kulumist. Kogutud infot saab kasutada järgmistel rallidel ja tulevikus ka uute rehvide väljatöötamisel.

«Soovisime, et kõik sarnaneks võimalikult palju Soome ralliga, ja usun, et saime siit selle, mida soovisime, ning võime minna järgmisele MM-rallile hea tundega,» sõnas Tänak.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles