Kanteri 11 erinäolist medalit - kas karjääri viimasel võistlusel tuleb lisa? (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerd Kanter
Gerd Kanter Foto: Mihkel Maripuu

Kettaheitja Gerd Kanter astub täna kell 21.20 viimast korda tiitlivõistlustel kettaringi. Seljataga on edukas karjäär, mille jooksul on Kanter võitnud 11 tiitlivõistluste medalit. Postimees taasavaldab 2014. aastal ilmunud loo, kui Kanter meenutas oma 10 tiitlivõistluste medalit. Sekka lisame värskema meenutuse Amsterdami EMilt, kust on pärit tema viimane uhke autasu. Või tuleb täna siiski lisa?

Vaatasime koos Kanteriga tagasi kõigile võidetud medalitele. Meenutasime, millised on olnud kõige magusamad võidud, millised pole aga loodetud emotsiooni pakkunud. «Meie ala on väga selgesti mõõdetav. Vahel võidetakse küll medal, kuid ei heideta soovitud tulemust. Kui näiteks maadleja saab hea koha, siis keegi ei saa tema tulemust mõõta, loeb ainult koht. Mina olen aga medali toonud heite järel küll pettunud olnud,» rääkis Kanter.

Gerd Kanter

Helsingi MM 2005 – kõige magusam

Hõbe, 68.57

«Emotsiooni koha pealt on karjääri esimene poodiumikoht täiesti eriline. Kui kõik kümme medalit järjekorda panna, siis oleks ilmselt just see täiesti tipus,» meenutas Kanter Helsingis toimunud võistlust, kus ta tunnistas ainult toona tippvormis olnud Virgilijus Alekna paremust. Edukale medalijadale sai tehtud väärikas algus.

«Tribüünidel oli tohutult Eesti lippe – nagu oleks kodustaadionil võistelnud. Kõik see tekitas väga võimsa tunde. Juurde andis loomulikult ka see, et kaks viimast tiitlivõistlust olid ebaõnnestunud. See oli hetk, kui tulin noore sportlase staatusest tõeliste tegijate hulka.»

Kaugel polnud tegelikult ka kuldmedal, kuna viimase vooru eel püsis Kanter veel esimesel kohal. Alekna võitis kulla viimasel hetkel. Järgnesid aastad, kus Baltimaade kaks kanget lugematul hulgal põnevaid duelle maha pidasid.

Gerd Kanter

Göteborgi EM 2006 – keeruline aasta

Hõbe, 68.03

«Vigastuste aasta. Just siis hakkasid tõsised probleemid seljaga. Käisime pidevalt laeva, kopteri ja lennukiga Soome vahet, et ravi saada. Sealne spordiarst Seppo Pehkonen oli väga heal tasemel ja temast oli tõesti väga palju abi,» meenutas Kanter. «Pidev reisimine oli aga väga väsitav. »

Kanteri sõnul oli EMile eelnenud aega raske nautida nii temal kui ka treeneril. Lõpuks tuli siiski medal, mis aga ei pakkunud erilist vaimustust. «Nii kvalifikatsioonis kui ka lõppvõistlusel oli kehv algus. Kolmandal katsel heitsin 68 meetrit siiski täis. Sellel hetkel realiseerisin hea vormi. Lõpuks jäi kuld ainult poole meetri kaugusele.»

Gerd Kanter

Osaka MM 2007 – oodatud kuld

Kuld, 68.94

«MMile eelnes pikk vägikaikavedu Aleknaga. Küll oli üks peal, siis jälle teine,» rääkis Kanter. Hooaja otsustav punkt oli mõni aeg enne suurvõistlust, kui Kaunases toimusid Alekna omanimelised võistlused. «Enne viimaseid heiteid juhtisin 69 meetriga. Viimases voorus põrutas Alekna aga 71 ja poole meetri peale ning Leedu publik läks hulluks. Minu viimasele katsele eelnes meeletu vilekoor, kuid suutsin ometi üle 70 heita. Jäin küll teiseks, kuid Alekna sai sellel hetkel aru, kui heas vormis ma olen.»

Toona hoidis Alekna oma suurimal konkurendil pidevalt silma peal ning muutis Kanteri tulemuste järgi ka oma treeningplaani. «Lõpuks saigi ta raskes treeninglaagris vigastada ja MMil temast enam vastast ei olnud. Ta tundis kuklas minult tulevat ohtu ning mõnes mõttes sundisin ta enne MMi eksima.»

Kõigi kümne medali edetabelis asetas heitja Osaka kulla kindlasti esimese kolme või nelja hulka.

Gerd Kanter

Pekingi OM 2008 – armastuse võitmine

Kuld, 68.82

«Võistlusele eelnes raske aeg. Mu lähedased inimesed nägid, kuidas tõmbusin OMi lähenedes üha rohkem endasse. Eesti on väike rahvas ja igal olümpiamedalil on uskumatult suur kaal. Seda koormat oli enne võistlust väga keeruline kanda,» vaatas Kanter tagasi kuue aasta tagusele ajale.

«Samas olin ma aastaid selle eesmärgi nimel töötanud. Liikusin kindlal kursil ja realiseerisin end – see oli nagu töövõit, mis ei pakkunud aga sellist emotsiooni nagu mõni teine medal. Olümpiamedal on teistest väga erinev. Selle tähtsusest kohapeal aru ei saa, kuid hiljem jõuab kõik viimaks kohale.»

Kanter meenutas, et olümpiale järgnenud koolide külastamine ja pidev poolehoidjatega kohtumine andis väga tugeva emotsiooni. «Siiamaani räägivad inimesed lugusid, kus nemad medalivõidu ajal olid ning mis neil veel selle aastaga seoses meenub. Olümpiamängud ei ole nagu MM või EM – seda vaatavad kõik inimesed, mitte ainult spordisõbrad. Tunnen, kuidas see võit andis mulle eestlaste seas armastatud positsiooni.»

Kanter meenutas ka lugu, kuidas ta 2001. aastal oli Raul Rebase käest küsinud, kes võidab 2008. aasta OMi. «Tema ei osanud sellele küsimusele vastata, küll aga pakkusin mina võitjaks just ennast.»

Gerd Kanter

Berliini MM 2009 – vigade aasta

Pronks, 66.88

«See oli üks kummaline aasta ja kummaline võistlus. Ma polnud sellel hooajal kaotanud mitte ühtegi mõõduvõttu. Kuni MMini... Tegime ettevalmistusel palju vigu,» rääkis Kanter. «Alustasime kevadel maailmarekordikampaaniat ning keskendusime kettaheitmise asemel liigselt kangitreeningutel rekordite püstitamisele.»

Kanteri sõnul oli Berliini võistlus kindlasti ühe hea perioodi lõpp, millele järgnesid rasked ajad. «See pronksmedal mingit rõõmu ei tekitanud. Pigem tundsin, et olin mingisse auku kukkunud.»

Gerd Kanter

Daegu MM 2011 – tagasi tippude hulka

Hõbe, 66.95

«2010. aastal jäin ilma medalita ning sellest on siiamaani väga kahju,» rääkis Kanter, kelle sõnul tuli Berliinile järgnenud mõõnaperiood pikas perspektiivis tegelikult kasuks – medalinälg tuli tagasi. «Ettevalmistus oli veidi ligadi-logadi ja ootused väga kõrged ei olnud. Seda enam oli hea meel taas medalimeeste hulka tõusta.»

Gerd Kanter

Helsingi EM 2012 – kummaline Harting

Hõbe, 66.53

Esimest korda toimusid ühel suvel nii Euroopa meistrivõistlused kui ka olümpiamängud. «Täiesti uudne kogemus kõigi jaoks. See aga devalveeris EMi rolli,» selgitas Kanter, kelle sõnul oli siiski tegemist põneva võistlusega.

Kummalise käitumisega jäi eredalt meelde aga Robert Harting, kes enne viimast katset otsustas Kanterit segama hakata. «Tuli minu juurde ja hakkas rääkima, et tahaks pärast võistlust mingit pikkade varrukatega Eesti särki saada. Väga kummaline jutt, mida enne EMi finaali viimast heidet rääkima tulla. Eks ta vist tajus minu poolt ohtu.» Harting võitiski lõpuks Kanteri ees.

Eestlase sõnul Helsingis 2005. aasta MMiga sarnane melu puudus ja ka eestlasi polnud enam nii palju kohal. Oli ju olümpia-aasta.

Gerd Kanter

Londoni OM 2012 – isa nimel finaali

Pronks, 68.03

«Võistluse eel sain treeningul üle kahe aasta taas 70 meetri joone kätte, seega läks ettevalmistus väga edukalt,» ütles Kanter kahe aasta taguse OMi kohta. «Kvalifikatsioonis jätsin kõik jälle kolmandale katsele. Mõtlesin enne otsustavat heidet tribüünil viibinud isale, kelle kohale meelitamiseks olin palju vaeva näinud.»

Lõpuks läkski kõik hästi ning Kanter sai tasavägisel võistlusel kolmanda koha. «Väga hea heitlus oli. Ehsan Hadadi virutas kohe võimsalt ja Harting oli väga tugev. Kolmekesi heitsime lõpuks ühe ketta läbimõõdu sisse. Esimest korda tegin hooaja tippmargi tiitlivõistlusel. Kindlasti asetuks see pronks medalite pingereas väga kõrgele. Ehk oli isegi tegemist ühe parima mittekullaga.»

Gerd Kanter

Moskva MM 2013 – hotell Kosmos

Pronks, 65.19

«See oli keeruline hooaeg, sest seljavalu segas möödunud aastal ikka kõvasti, kuid lõpuks õnnestus medalile tulla. Näitasin, et olen suurvõistluste mees,» rääkis ta. Lisaks terviseprobleemidele mängis vingerpussi ka kohalik hotell nimega Kosmos.

«Konditsioneeri seal polnud – lihtsalt voodis pikutades voolas higi mööda keha alla. Ka väljas oli 32 kraadi sooja,» meenutas Kanter raskeid olusid. «Finaalis tundsid, et jõudu lihtsalt ei olnud. Ei saanud lõpus enam juurde panna.»

Gerd Kanter

Zürichi EM 2014 – komplekt koos

Hõbe, 64.75

«Kümnes medal on siiski mingi tähis. Nüüd tundub, et komplekt oleks nagu koos. Kui peaks juhtuma, et ma rohkem medaleid ei võida, siis usun, et saan selle eestlastelt andeks,» arutles Kanter, kes lisas kiiresti, et ei otsi tulevikuks mingeid alibeid. Rio olümpial on eesmärk kõige kõrgem – võita taas olümpiamängudelt kuld.

Kanteri sõnul on viimasel kahel tiitlivõistlustel medaleid liiga odavalt ära jagatud, aga noored ei võta kandikul pakutud võimalusi vastu. «See aga näitab, et kettaheites maksavad kogemused,» vaatas ta lootusrikkalt tuleviku poole.

Amsterdami EM 2016 – järjekordne kokkuvõtmine

Kanteri hooaeg oli kulgenud tagasihoidlikult, ent kogenud sportlane suutis taas end tiitlivõistluse ajaks maksimaalselt kokku võtta. Esmalt heitis ta oma hooaja tippmargi eelvõistlusel, lõppvõistlusel suutis ta selle veel veidike lisada. 65.27 oli pronksi võitmiseks piisav. Kanteri ette jäid vaid poolakas Piotr Malachowski (67.06) ja Belgia esindaja Philip Milanov (65.71). 

«Rasketel hetkedel suudan ma end alati paremini heita,» nentis Kanter. «Mõistagi polnud seegi ideaalne heide. Jõudu ja kiirust mul jagub, kuid tehnilist kindlust mitte. Nii ei saa 67 meetrit heita. Aga medaliga tuleb rahul olla. Tuleb oma asja teha, siis tulevad ka tulemused.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles