«See oli suur pingelangus,» kirjeldas Eesti esireket Kaia Kanepi, mis tunne teda pühapäeva
õhtul vahetult pärast karjääri esimese WTA tenniseturniiri võitmist valdas.
Kanepi kaks esmaspäeva, täiesti nagu öö ja päev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäletatavasti alistas Kanepi 220 000 dollari suuruse auhinnafondiga turniiri finaalis 6:4, 6:3 tiitlikaitsja, esimesena asetatud itaallanna Flavia Pennetta, tehes sellega Eesti tenniseajalugu. Kanepi on esimene eestlanna, kes WTA turniiril võidutsenud.
«Tasapisi hakkab kohale jõudma, millega hakkama sain,» tunnistas eile õhtupoolikul pärast pikka ja väsitavat reisipäeva lõpuks Tallinna jõudnud Kanepi. «Väga-väga hea tunne on!»
Kanepi meenutas pisut ka finaalmängu, kus ta avasetis 1:3 kaotusseisu jäi, ent suutis siis seti 6:4 võita. Teises setis ei andnud Kanepi juhirolli kordagi käest. «Alguses oli ikka närv sees, ei saanud kohe mängu käima,» avaldas maailma edetabelis kaks kohta kõrgemale ehk 36. positsioonile kerkinud Kanepi. «Loomulikult läksin seda matši võitma, aga platsil ei tohi selle peale mõelda, pean keskenduma sellele, mida mängu ajal teen.»
Õhtu eredaimaks hetkeks oli Kanepi jaoks kohtumise lõpp. «Kahtlemata oli mängu viimase punkti järel väga võimas tunne,» sõnas Kanepi. «Punkti saamist ei mäleta, aga lõpphetke mäletan. See oli suur pingelangus.»
Karjääri jooksul kaheksa ITF-sarja turniiri võitnud Kanepi oli WTA turniiridel varem kahel korral mänginud, aga mõlemas finaalis teise koha saanud mängijale antava auhinnataldrikuga leppinud. «Ei olnud mingit vahet, kas on karikas või taldrik,» naeris Kanepi. «Mingit erilist emotsiooni see küll ei andnud.»
Kanepi möönis, et edukas Palermo turniir oli otsekui palsam Wimbledoni suure slämmi turniiril tekkinud haavale. Meenutuseks, Kanepil oli Wimbledoni veerandfinaalis viis matšpalli, aga lõpuks pidi ta ikkagi väljakult kaotajana lahkuma. «See võit korvas ikka kõvasti Wimbledoni pettumust,» kinnitas juuni alguses 25-aastaseks saanud tennisist.
Lisaks võrdles Kanepi eilset päeva, mil ta turniirivõitjana koju saabus, ning üle-eelmise nädala esmaspäeva, kui ta Rootsis Båstadi turniiril avaringis konkurentsist välja langes. «Emotsionaalselt erinevad need päevad nagu öö ja päev,» muheles ta.
Kuhu äsjast saavutust oma seniste tulemuste pingereas paigutada, ei osanud kahel korral suure slämmi turniiril veerandfinaali jõudnud Kanepi veel öelda. «Mingil määral on suure slämmi turniiri finaal ikka eespool, aga samas, veerandfinaal lõppeb kaotusega, kuid seekord lõppes turniir võiduga,» mõtiskles ta. «Lõpptunne oli selle võrra praegu parem.»
Aprillikuust saadik Silver Karjuse näpunäidete järgi harjutanud Kanepi pole seni veel abimeest oma ametlikuks treeneriks nimetanud ning kuigi koos on jõutud heade tulemusteni, ei rutta ta seda ka praegu tegema. «Küll asjad tasapisi ise kujunevad,» sõnas ta kavalalt. «Tegelikult minu jaoks ta ongi ametlikult treener ja ka tema peab ennast minu juhendajaks, pole ju oluline, kas see kuskil kirjas on.»
«Kui turniiri ära võitsin, ei osanud Silver mulle esialgu midagi öelda, oli sõnatu,» jätkas Kanepi. «Mõni aeg läks mööda ja siis ütles, et tegelikult on meil veel kõvasti tööd teha. Ja see ongi õige suhtumine.»
Täna on Kanepil puhkepäev, seejärel alustab ta ettevalmistust augustikuiseks USA turneeks, mis algab kahe miljoni dollari suuruse auhinnafondiga Cincinnati turniiri kvalifikatsiooniga ning päädib USA lahtiste meistrivõistlustega.