Eestis on mitu korvpalli tipptreenerit, kellele kodustel klubidel pole tööd pakkuda.
Euroliiga kogemusega treeneril pole Eestis kohta
3. september 2014, 07:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud hooajal Euroliigasse kuuluva Kaunase Žalgirise abitreenerina töötanud Priit Vene pole kodumaale naasnuna erialast tööd leidnud ja on sukeldumas ärimaailma. «Aitan käivitada ühte korvpallivälist projekti,» nentis Vene napisõnaliselt ja tõdes, et vähemalt Eestist pole talle ühtegi väärilist pakkumist tehtud.
Raske oleks uskuda, et näiteks Eesti jalgpallis muutuks treener, kes on aastaid töötanud välisklubi juures ja kuulunud Meistrite liiga meeskonna treenerite seltskonda, nii kiiresti eikellekski ning talle ei leitaks mingit tõsiseltvõetavat rakendust – midagi leitakse talle kasvõi alaliidu kaudu. Korvpallis on paraku asjad teisiti.
Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi nentis, et jalgpalliga ei saa nende alaliitu võrrelda – võimalused on lihtsalt niivõrd erinevad. Ta küll möönis, et võib-olla õnnestub Vene kogemusi kasutada mõnel koolitusel, kuid see on ka kõik. «See poleks pidev tegevus ega lahendaks olukorda. Kuid korvpallihooaeg pole veel alanud, ehk tuleb veel selles valdkonnas positiivseid uudiseid,» lausus ta. «Keegi ei tule ju alaliitu ütlema, kui on mõne treeneriga lepingu sõlminud.»
Postimehele teadaolevalt oli Vene teenetest huvitatud TTÜ spordiklubi juht Heino Lill, kes soovis teda näha tulevikus enda mantlipärijana ehk inimesena, kes tegeleks ülikooli sees asjaajamisega ja oleks juhtkonna ning meeskonna vaheliseks ühenduslüliks. Vene sõnul ei mindud juttudes siiski konkreetseks ning kokkuleppele ei jõutud.
47-aastane Vene siirdus Kaunase Žalgirise süsteemi 2009. aastal. Pärast kolme hooaega tippklubi järelkasvuga töötamist naasis ta üheks aastaks Eestisse, juhendama koduses meistriliigas Pärnu meeskonda. Möödunud hooajaks kutsuti ta aga Žalgirise põhimeeskonna juurde abitreeneriks.
Algselt pidi tippklubis jääma tema põhitööks mängijate individuaalsed treeningud ning seepärast ei pidanud ta sõitma isegi koos meeskonnaga Euroliiga välismängudele, vaid tegelema samal ajal koju jäävate meestega. Peatreeneri vahetused tõstsid aga tedagi pidevalt sammu võrra kõrgemale ja nii istus ta meeskonna pingil ka Euroliiga 16 parema vahel peetud vahegrupimängudes ning Leedu meistritiitliga päädinud finaalseerias. Pole just paha teenistusleht, eriti veel Eestis, kust korvpallitreenerid satuvad välismaale tööle väga harva.
Tipptasemel töötanud inimesel on kindlasti ka kõrgendatud nõudmised. «Päris sentide eest ei tahaks tööd teha, millegi eest on vaja ju elada ka,» tunnistas ka Vene. «Ega siin Eestis väga palju võimalusi pole – korralikul tasemel on ju vaid paar klubi.»
Korvpallimaailmas on Venel siiski sidemeid ning hiljuti lasi ta oma tööotsingute info riputada paari erialasesse infoportaali. See tegevus on aga suunatud peamiselt alternatiiviks uue töökoha leidmisele välismaal. Seni pole seegi tulemust andnud. «Eks ma jäin selle info levitamisega veidike hiljaks,» tunnistas Vene.
Tegelikult pole Vene ainus tipptasemel koolitatud treener, keda ähvardab eelolevaks hooajaks tööta jäämine. Näiteks aastaid Rapla klubi vedanud ja lisaks meistriliiga meeskonnale ka sealseid noori juhendanud Indrek Ruut pole samuti uut töökohta leidnud. Möödunud hooaja keskel vallandati ta meistriliiga meeskonna juhendaja kohalt, kevadel sai otsa ka noortetreeneri töö. Korvpalliliiduga seob teda noortekoondiste juhi amet, kuid see pole pidev töö.
Läbi hooaja kestvat klubitreeneri tööd pole ka Eesti koondise peatreeneril Tiit Sokul. Kahel viimasel hooajal TTÜ meeskonda juhendanud treeneri ja klubi teed läksid kevadel lahku.
Mõistagi võib Sokk keskenduda koondisekandidaatide käekäigu jälgimisele ning kogu Eesti korvpalli mängulise poole juhtimisele, kuid millistel tingimustel ta seda tegema hakkab, pole veel selge. «Me alles hakkame Sokuga eelseisva hooaja teemasid arutama,» ütles Kuhi, andes mõista, et peatreenerit soovitakse alaliidu palgal hoida läbi hooaja.