Sõudeliidu peatreener Jaan Tults tahab taas korraldada kevadised katsevõistlused, et neljapaat end liiga mugavalt ei tunneks.
Tults: taastame inimkatsed Pärnu jõel
19. september 2014, 07:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Sõudeliidu peatreener Jaan Tults lõppenud hooajaga rahule ei jäänud ning edastas sportlastele selge sõnumi: trenni tuleb teha rohkem. Ja et neljapaadimehed end liiga mugavalt ja pühana ei tunneks, tuleks taastada kevadised katsevõistlused ehk inimkatsed Pärnu jõel, nagu ta neid nimetas.
Neljapaat ise – Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap – ning nende treener Matti Killing võisid aastaga rahule jääda ja arengut näha, kuid kõrvalseisjad on pisut teist meelt.
Veteransõudja (vanim ta ju on) Tõnu Endrekson oli kriitiline nii enda kui teiste suhtes: «Me kõik tammume paigal, ka neljapaat. Nad tuleks mugavusrežiimist välja viia. Oleksin hea meelega ora nende tagumikus. Kui tahame medalitele pretendeerida, peame tegema arenguhüppe.»
Vahelepõikeks olgu öeldud, et Endrekson ja tema partner kahepaadis Andrei Jämsä lõpetasid koostöö treener Tatjana Jaansoniga ning jätkavad Tultsi ja Mihkel Leppiku käe all.
Ka Tults ei hellitanud: «Kui vaadata konkurentide jõudu ja kiirust, pole meil poodiumile asja. Kõigil on arenguruumi küllaga, eelkõige Andersonil ja Kuslapil. Endrekson ja Jämsä peavad esmalt taastama endise hiilguse. Nad olid tänavu füüsiliselt kehvad. Igaüks võis silmaga näha, kuidas toorest jõust ja kiiruslikust vastupidavusest puudu jäi.»
Niisiis on Eesti sõudmise hetkeseis hapu, kunagisel medalialal pole medaleid loota. Vaimu värskendamiseks ja meeldivate emotsioonide loomiseks oli Tults just lugenud 2004. aasta Ateena olümpiaraamatut. Sai sealt inspiratsioonigi.
Tults: «Esmalt ütlen, et midagi pole otsustatud, aga ma arvan, et tuleb taastada inimkatsed Pärnu jõel. Katsevõistlused. Samas, kas see midagi muudaks. Neljapaadil on oma tee, nende kodulehelgi on kirjas, et üheskoos Riosse. Ning vähemalt praegu on nad kõik Endreksonist ja Jämsäst kõvemad.»
On teinegi võimalus, selgitab Tults: «Tuleb kõik Eesti parimad kokku saada ning ühtse pundina treenima hakata, vähemalt laagrites. Siis näeb, kes on kõva, kes mitte ja vaatab edasi. Konkurents innustab. Neljane olgu esialgu neljane, Endrekson sõitku ühest, Jämsäle paneme noorema juurde ja saame kahese.»
Suurt sõprust sõudjate vahel polevat, otsest sõda samuti mitte. «On pisut separatismi, nagu Ukrainas,» toob Tults päevakajalise võrdluse. «On pillutud repliike ja üksteist pe**e saadetud, aga ikkagi on minu idee mehed ühte gruppi harjutama saada.»
Teiseks, kuulutab Tults, tuleb viimaks hakata halastamatult rügama: «Treeningute kvaliteet tuleks viia järgmisele tasemele. Mahtu tuleb suurendada. Kõik peaksid rohkem harjutama, ja mõistusega, enesetunde järgi, mitte formaalselt.»
Neljapaadi treener Killing pole Tultsiga nõus. «Oleme seda teemat arutanud. Neil aastail, kui toimusid katsevõistlused ja moodustati kuulus neljapaat – Püha Lehm –, olime esimestel MK-etappidel kõvad, kuid sügisesel MMil kirkamaid medaleid ei võitnud. Mõistagi tahab igaüks pääseda eliitpaati ja ajab end liiga vara vormi. Rõhk tuleks asetada aga tiitlivõistlustele.»
Killingu sõnul on praegune neljapaat tekkinud olude sunnil ja seda tuleb vaikselt arendada. «Kahte trepiastet korraga võttes võime mehed läbi põletada – aastaid tagasi murdis ületreening nii mõnegi maha. Küll me varsti medaliteni jõuame.»
Mugavustsoonist ei taha Killing kuuldagi: «Kui üks tahaks asja lõdvalt võtta, siis teised ei lubaks. Mehed on verevande andnud ja rassivad täiega. Samas on nad piisavalt arukad ning ütlevad otse välja, kui keegi ei vääri kohta paadis.»
Taimsoo: neljapaati ei lõhuta!
Neljapaadi liider Kaspar Taimsoo on oponentidega nõus ja ei ole kah.
Esmalt katsevõistlustest. «Idee on huvitav, peab analüüsima. Tegelikult olen aina olnud testivõistluste pooldaja, mitte katsevõistluste, mille põhjal paatkonnad komplekteeritakse. See, et kõik koondislased kevadel ühepaatidel stardijoonele tulevad, on hädavajalik. Siis näeb, kes on kes. Muidu juhtub, et kui on vaja neljases keegi välja vahetada, siis mille järgi me asendaja leiame? Veebruarikuiste sõudeergomeetri võistluste tulemuste põhjal?»
Mugavustsoonist: «Ma ei arva, et me mugavustsoonis viibime, ja kui, siis on see üks kehvemaid tsoone üldse – kahel aastal MMil viiendaks mugavalt treenides ei tule.»
Neljapaadi lammutamisest. «Kui katsevõistlused toimuvadki, siis neljapaadi koosseisu need ei muudaks. Ma ei näe mehi, kes peale meie võiks seal sõuda. Nii kõvasid noori peale veel ei kerki. Tõnu Endrekson? Tal oli pakkumine laual, tulla neljasesse, kuid Endrekson keeldus. Kusjuures keeldumisel muutus ta ka isiklikuks. Ning lõppkokkuvõttes olen raudkindlalt veendunud, et praegusel neljasel on võrreldes Londoni olümpia neljasega, kus noorte asemel sõudsid Endrekson ja Jämsä, potentsiaali rohkem. Ma ei taha karjääri lõpetada, üks nirune MM-pronks kaelas.»