2016. aasta EM-valiksarja avamängus veidikese õnne abil 1:0 Sloveenia alistanud Eesti koondisel jäi neljapäeva õhtul just sellest samast õnnest puudu ning nii jäädi Leedule omakorda alla 0:1.
Kahetsus kaotsi läinud olulisest punktist
11. oktoober 2014, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mängu saatuse otsustanud hetk leidis aset 76. minutil, kui Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko ei suutnud korralikult püüda Mindaugas Panka pealelööki. Edasi mängis Alo Bärengrub pehmelt Deivydas Matulevičiuse vastu ning kuna Ken Kallaste ja Ilja Antonov ei liikunud oma meestega värava poole kaasa, saigi Artur Kotenko klubikaaslane Saulius Mikoliunas palli peaga võrku lükata.
Pärast kohtumist tunnistas Eesti koondise juhendaja Magnus Pehrsson, et Pareiko koht esiväravavahina ohus ei ole. Teatavasti ei saa Pareiko koduklubis Nižni Novgorodi Volgas mänguaega ning viimati käiski ta enne neljapäeva väljakul septembri alguses, kui Eesti alistas koduväljakul Sloveenia.
«Selline asi oleks võinud juhtuda ka siis, kui ta iga nädal mängiks. Septembris toimunud kohtumised Rootsi ja Sloveeniaga näitasid, et ta on väga stabiilne mängija,» põhjendas Pehrsson.
Tolle eestlaste jaoks õnnetu värava järel jõuti kolmel korral ise ohtliku olukorra loomiseni ka leedulaste värava all, kuid kahjuks ei suudetud pealelööke raami suunata.
«Võimalus oli vähemalt viigipunkt kaasa võtta. See oleks olnud väga hea. Kahjuks niimoodi ei läinud,» kahetses meeskonna kapten Ragnar Klavan. «Mõnikord on vaja tagasilööke, et edasi minna. Õnneks või kahjuks ei ole nii palju aega, et siin nukrutseda.»
Hinded mängijatele Leedu vastu
5 Sergei Pareiko – oli väravas taas tavapärasel tasemel ja mängupraktika puudumine otseselt silma ei paistnud. Ühtegi supertõrjet tegema ei pidanud, kuid samas jääb leedulaste värav siiski just tema hingele.
6 Enar Jääger – igapäevase mängupraktika ja koduklubi puudumine väljakul silma ei paistnud. Suutis oma äärt küllaltki hästi kontrollida.
5 Alo Bärengrub – mängis oma koha välja, kuid mõni eksimus oleks võinud meie jaoks ka kurvemalt lõppeda. Kokkuvõttes asendas Igor Morozovit korralikult.
7 Ragnar Klavan – võiks öelda, et ta oli väljakul üldse kõige kõrgema klassiga mängija. Kaitses äärmiselt enesekindel ja rahulik, mida iseloomustas hästi teise poolaja olukord, kus ta võttis kõrge palli kergelt omaks, keeras ümber vastase ja jätkas ilusasti mängu. Rünnakute algatamisel tegi ka poolkaitsjatele silmad ette.
4 Ken Kallaste – kaitses kärises tema pealt kõige rohkem ning leedulased üritasidki Eesti kaitset enamasti just tema pealt murda. Lisaks sai ta kaks kollast kaarti, mis tegelikult oleksid olnud välditavad.
5 Karol Mets – võitles ja jooksis palju, kuid sisse tuli ka eksimusi ning kokkuvõttes millegi erilisega silma ei paistnud.
5 Martin Vunk – tegi keskväljal palju musta tööd, kuid panus rünnakute algatamisse jäi siiski väikeseks.
6 Joel Lindpere – Konstantin Vassiljevi puudumisel on vaimses plaanis võtnud keskväljaliidri koha üle ning tahtmist on mehe silmist kõvasti näha. Lindpere, Metsa ja Vunki kohta võiks kokkuvõtvalt öelda, et oma tase mängiti välja, kuid seekord ennast ei ületatud.
6 Ilja Antonov – oskused ja omadused on olemas, et mängida veel paremat mängu, kuid kohati tundub, et praegu jääb rünnakul julgusest või ettevõtmisest puudu. Üks põhjus võib kindlasti olla see, et koduklubis Levadias mängib ta kaitsvamas rollis. Esimene koondisevärav võib temast teha hoopis teise mehe.
5 Sergei Zenjov – väga kahetine mäng. Oli eestlaste üks teravamaid, kuid lasi vastastel endale naha alla pugeda ja oleks äärepealt teeninud ka rumala punase kaardi. Osalt seetõttu võttis peatreener ta ka esimesena puhkama.
5 Henri Anier – tegi ja üritas, kuid mängupraktika puudumist oli näha. Kaotas natuke liiga palju kahevõitlusi, teisel poolajal oli juba rohkem mängus sees.
5 Henrik Ojamaa – tuli väljakule selge sooviga midagi korda saata, kuid kohati püüdis üle ning loodetud efekti see ei toonud.
6 Konstantin Vassiljev – mängu tulles suutis eestlaste ründemängu kohe elavdada. Viimased kuus nädalat trauma tõttu väljaku kõrval olnud Vassiljev tõestas, et tema klass on piisavalt kõrge ja mängupraktika puudumine tema esitusi suurt ei mõjuta.
Ats Purje – mängis hinde teenimiseks liiga vähe. Sai kohtumise lõpus kahel korral hea koha pealt löögile, kuid raamidesse ei läinud neist kumbki.