Sportlastele raha! Aga vastutasu?

Priit Pullerits
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli aastat tagasi nautisid Andrus Veerpalu ja teised Eesti suusatajad ulatuslikke sponsorhüvesid. Tänaseks on toonased suurtoetajad pööranud pilgu eeskätt rahvaspordi suunas.
Neli aastat tagasi nautisid Andrus Veerpalu ja teised Eesti suusatajad ulatuslikke sponsorhüvesid. Tänaseks on toonased suurtoetajad pööranud pilgu eeskätt rahvaspordi suunas. Foto: Raigo Pajula

Heiki Nabil võinuks olümpia hõbemedal kaks suve tagasi vabalt võitmata jääda. Võimalik, et ta poleks Londoni olümpiani väljagi vedanud. Kui õllefirma poleks õigel ajal õlga alla pannud.

Nabi tuli 2006. aastal kõigile üllatuseks kreeka-rooma maadluses maailmameistriks. Just samal aastal otsustas A. Le Coq hakata maksma Eesti parimale noorsportlasele viie aasta pikkust toetust, kokku summas miljon krooni. Esimese miljonilepingu sõlmis ettevõte just Nabiga.

Sellest, tunnistab Nabi, oli suur abi. Teda tabasid ridamisi vigastused. MM-võistlustel ei jõudnud ta enam poodiumi lähedalegi. Olympic Casinoga sai kaheaastane leping punkti. Toetajaid nappis. Karjäär rippus juuksekarva otsas.

A. Le Coqi toetus oli see, mis noil raskeil aastail ta päästis, kinnitab Nabi. «Sportlasele on oluline ka raha, mis jõuab otse tema pangakontole elukuludeks, mitte ainult ettevalmistuseks,» seletab ta.

Pool aastat pärast viieaastase lepingu lõppemist võitis Nabi Londonis hõbemedali.

Mida sai A. Le Coq oma abi eest vastu? 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles