Tartu Rocki jaoks oli eurosarja alagrupiturniiri viimane kohtumine ungarlaste Körmendiga nagu sõit ameerika mägedel – 13:0 algedu, vastase järele laskmine, võrdse mänguga jätkamine ning kaks minutit enne lõppu seitsmepunktilisse kaotusseisu jäämine. Lõpuks veel sealt väljatulek, ent viimasel rünnakul eksides ikkagi kaotada 81:83. See oli korvpall kogu oma dramaatilises eheduses.
Loomulikult ei taha ükski tõeline sportlane kunagi kaotada, kuid samas ei pea igast allajäämisest tekitama draamat. Rock oli EuroChallenge’i sarjas kindlustanud edasipääsu juba enne alagrupi viimast kohtumist. Lahtine oli vaid see, kas edasi pääsetakse grupi võitja või teise koha omanikuna.
«Väga nulli tuju sellest kaotusest ei langenud, aga võita oleks võinud ikkagi,» lausus Rocki tagamees Gert Dorbek. «Kui meie edasipääs sõltunuks sellest kohtumisest, olnuks mängu iseloom ka teistsugune – suuremad pinged ja väiksem skoor. Loomulikult me tahtsime võita, kuid ei pidanud seda tegema läbi ükskõik mille,» lisas Janar Talts.
Rocki peatreener Gert Kullamäe oli mängijatega sama meelt. Ta sõnas, et vaatamata kaotusele ei taha ta lõpetada alagrupiturniiri negatiivse tooniga. «Meie jaoks oli kõige tähtsam edasipääs teisele etapile ning selle suutsime me kindlustada juba enne viimast vooru. Viimane mäng tõestas aga veel kord, et meie grupp oli väga ühtlane. Seesama Körmend lõi esimeses voorus saadud võiduga kaardid segamini,» arutles ta.
Emotsionaalse mehena Kullamäe siiski sajatas – igast tema liigutusest ja lausest oli näha ja tunda, kui väga soovis ta koos oma meeskonnaga viimast kohtumist võita. Lõpplahenduses polnud tal hoolealustele etteheiteid, vastutuse ebaõnnestunud viimase rünnaku eest võttis ta oma õlule.
«Minu plaan nägi ette, et pall läheb Tanel Soku kätte ja ta mängib Karolis Petrukonisega kaks-kaks, kuid ma ei jõudnud seda minutilisel vaheajal meestele ütelda. Kogu aeg kulus kaitses tegutsemise detailide kokkuleppimisele,» selgitas ta. «Kui lauapalli kätte saime, püüdsin meestele hüüda, kuidas peaks rünnakut lahendama, kuid nad ei kuulnud mind.»
Kullamäe sõnul pole Peciukevicius mees, kellele ei tohiks viimast rünnakut usaldada, kuid vigastuste tõttu on ta viimasel ajal vähem mänginud ning Sokk olnuks seetõttu kindlam valik.
Kullamäe kiitis Tartu Ülikooli spordihoonesse kogunenud publikut. «Viimastel minutitel haarasin viimasest õlekõrrest ja ergutasin publikut kaasa elama, nende ergutusest oli kaitses palju kasu – tulime ju veel mängu tagasi,» rääkis peatreener. «Kahju vaid, et lõpp ikkagi just nii läks…»
Algas aga kõik suurepäraselt. Vastane hoiti esimesed viis minutit kuival ning ise tegutseti rünnakul kindlalt. Seejärel hakkas aga mäng pöörduma ning kõige hullem periood tabas tartlasi teisel veerandajal, kui külalised viskasid nende korvi 34 punkti. Võimalik, et probleemid said alguse vahetusmeeste sekkumisest, kuid oma jälje jätsid ka vastaste üllatusmeeste kolmesed.
«Nende kolmesed tabasid väga hästi, sisse viskasid ka sellised mehed, kellelt me ei osanud seda oodatagi,» selgitas Talts mängurütmi kaotamise tagamaid. Rocki pallurid olid valmis selleks, et kaugelt tabab hästi Csaba Ferencz. See mees viskaski neli kolmest, kuid kahe tabava kaugviskega üllatasid Rolland Török ja Bela Sonyak.
«Lasta veerandajaga endale visata 34 punkti, seda on liiga palju,» nentis Kullamäe. «Teisel poolajal riskisime ja proovisime nende rütmi häirida maa-ala kaitsega, kuid seegi ei toiminud.»
Nädalavahetusel mängib Rock Rakveres Eesti karikavõistluste otsustavaid mänge. Karikas vajab küll kaitsmist, kuid Kullamäe sõnul ei saa neid kohtumisi eurosarja mängudega võrrelda. «Meie jaoks on eurosari ikkagi kõige tähtsam ja kevadeni välja oleme keskendunud just nendele mängudele,» lausus ta.