Neli aastat ja neli kuud tagasi hüppas Ksenija Balta Lasnamäe kergejõustikuhallis kaugust 6.73, kuid võistluse viimasel katsel tundis ta jalas valu. Toona ei osanud ilmselt keegi aimatagi, et sellest hetkest algab Euroopa sisemeistri ränkraske teekond, mille läbimist ei saa kuidagimoodi nimetada teisiti kui kangelastegu. Teekond täis tagasilööke, lootusetuna näivaid hetki, ent lõpuks siiski vägevat tagasitulekut.
Ainult Balta ise ja tema elukaaslasest treener Andrei Nazarov teavad, mida järgmised aastad tegelikult tähendasid. Liiva jooksnud lootus lõikuseta paraneda, alles aasta hiljem Soomes tehtud operatsioon ja taas pikk taastusperiood. Kaks suve sprinterina, ent ikka vigastustega võideldes ning üha uusi ravikuure alustades ja vaimu nüristava järjekindlusega taastusharjutusi tehes – kõik see aeg ikka oma meelisalast kaugushüppest mõteldes. Veel kord – napp neli kuud tagasi – põlvelõikuseks operatsioonilauale heites…