Ülikiire arenguga üllataja

Jaak-Heinrich Jagor üllatas Kadriorus Eesti meistrivõistlustel ennastki Pekingi MMi ja Rio de Janeiro 400 meetri tõkkejooksu olümpianormi täitmisega. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kergejõustiku Eesti meistrivõistlustest on möödas juba mitu päeva, kuid ikka veel püsib paljude spordisõprade huulil küsimus – kuidas küll suutis Jaak-Heinrich Jagor parandada 400 m tõkkejooksus isiklikku rekordit 1,3 sekundit. Oleks siis veel noorteklassi tasemel, aga ei, Jagor jooksis ennast hoobilt Euroopa mõistes tippseltskonda ja kindlustas endale koha Rio olümpial.

Pühapäeval, vahetult pärast imejooksu, tunnistas ju ka Jagor ise, et tal puudub adekvaatne selgitus, kuidas ta suutis viia oma isikliku rekordi 49,37ni. 25-aastase sportlase kogenud treener Mehis Viru arvates ongi iga hea tulemus mõnes mõttes seletamatu. Samas treener möönis, et hoolealune on viimastel aastatel arenenud hiiglaslike sammudega.

«Sporditeooria kohaselt pole tulemuseni jõudmisel niivõrd oluline algtase, vaid arengu kiirus,» rääkis Viru. «Kaks viimast aastat on näidanud, et koostatud treeninguplaanid on tema peal hästi töötanud. Väga oluline on ka see, et oleme leidnud tasakaalu koormuste ja puhkuse vahel.»