Kokkuvõttes võib öelda, et suutsime oma mängujoonisest enam-vähem kinni pidada. Nende liidrid meile eriti pahandust ei tekitanud. Võibolla suutsime ka finaalides tihti ette tulevast pabistamisest ja närvilisusest kiiremini lahti saada kui vastased.
Seega, saame järeldada, et see võistkond täidab täpselt korraldusi, allub mänguplaanile? Sel turniiril nähtavasti ilma suuremate mõõnade ja ärakukkumisteta? Ei olnud ju pealtnäha ühtegi kriitilist momenti?
Kogu turniiri jooksul me tegelikult oma mänguplaani suuri muudatusi tegema ei pidanud. Eks ärevaid hetki tuli ikka ette - eriti mängu lõpp Gruusiaga, poolfinaal ja finaal, kus hoolimata sellest, et treenerid proovisid poisse rahustada, kõiki kammitses arusaamine mängu olulisusest.
Kuid eks me olime midagi sarnast ka varem kogenud: nii BSBC-l, Nordic Cupil kui ka Balti matšil.
Et mitte väga üleolevaks minna ja arvata, et kõik tuli ainult suure töö ja planeerimise pealt, siis oletame, et meil oli ikka väheke õnne ka mõnedes olukordades.
Mõeldes selele, et Leedu, keda te võitsite vist Tallinnas 15 punktiga, mängis A-divisjoni finaalis, siis mis tunded valdavad? Milline on meie U16 koht Euroopas, hetkel - selle järgi otsustades? (samas, Soome, kellele BSBC-l võitlusliku mängu kaotasime, oli A-divisjonis kuues – toim.)
Sellise võistkonnaga oleks tahtnud ennast Euroopa parimatega proovile panna küll. Kuid mis parata, vastus meie koha kohta Euroopas jääbki õhku.
Kaks mängijat allstar-viisikus, Raieste MVP. Mida ütlete meeskonna liidrite, mida kogu meeskonna kohta?