Kogemustest kahetiste tunneteni

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Täht on just meeskonna Horvaatia vastu võidule aidanud. Tagaplaanil peatreener Gheorghe Cretu, abitreener Rainer Vassiljev ja füsioterapeut Siret Kalbus.
Robert Täht on just meeskonna Horvaatia vastu võidule aidanud. Tagaplaanil peatreener Gheorghe Cretu, abitreener Rainer Vassiljev ja füsioterapeut Siret Kalbus. Foto: Tairo Lutter

Kogu suve pidevalt koos treeninud Eesti võrkpallikoondise esitus EMil tekitas kahetisi tundeid. Viimaseks jäänud kohtumises oldi suurüllatusele ülilähedal, ent veerandfinaali pääses ikka soosik. Mäng Serbiaga algas ootamatult, serblaste liider Aleksandar Atanasijevic oli kahvatu ja saadeti kiiresti pingile. Eestil õnnestus pea kõik, serblased patustasid palju vigadega. 2:0 eduseis anti aga käest,  Atanasijevic võttis end kokku, tõi oma meeskonna mängu tagasi ja juhtis võidule. Tal on kõrgetasemeliste mängude kogemusi ja räägitagu mida tahes, need maksavad sellisel hetkel.

Kuigi keegi poleks osanud sellist etendust oodata ja meeskond justkui ületas end, oli kaotus valusast valusam. Nagu tunnistas koondise 36-aastane kapten Kert Toobal, oli see tema jaoks lausa karjääri valusaim ja võttis kogenud mehel koguni silma märjaks. See näitas hästi, kui suur oli see võimalus, mis käest lasti. Süües kasvab ju isu.

Kui kogu finaalturniirile tagasi vaadata, siis kokku võideti kuus geimi: üks Prantsusmaalt, kolm Horvaatialt ja kaks Serbialt. Itaaliast, Prantsusmaast ja Serbiast kõrgema klassiga meeskondi on EMil raske leida. Esialgne eesmärk ehk alagrupist edasi pääsemine sai saavutatud ülikindlalt, kui Horvaatiast saadi grupi viimases ja otsustavas kohtumises jagu 3:0. Ühtegi «matsipakki» ei saadud. Mäng-mängult harjuti kõrge tasemega, kohati nauditi mängimist ka «suurte vastu».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles