Kogu suve pidevalt koos treeninud Eesti võrkpallikoondise esitus EMil tekitas kahetisi tundeid. Viimaseks jäänud kohtumises oldi suurüllatusele ülilähedal, ent veerandfinaali pääses ikka soosik. Mäng Serbiaga algas ootamatult, serblaste liider Aleksandar Atanasijevic oli kahvatu ja saadeti kiiresti pingile. Eestil õnnestus pea kõik, serblased patustasid palju vigadega. 2:0 eduseis anti aga käest, Atanasijevic võttis end kokku, tõi oma meeskonna mängu tagasi ja juhtis võidule. Tal on kõrgetasemeliste mängude kogemusi ja räägitagu mida tahes, need maksavad sellisel hetkel.
Tellijale
Kogemustest kahetiste tunneteni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi keegi poleks osanud sellist etendust oodata ja meeskond justkui ületas end, oli kaotus valusast valusam. Nagu tunnistas koondise 36-aastane kapten Kert Toobal, oli see tema jaoks lausa karjääri valusaim ja võttis kogenud mehel koguni silma märjaks. See näitas hästi, kui suur oli see võimalus, mis käest lasti. Süües kasvab ju isu.