Eestlased valmistuvad Brasiilias seljakoti-parvetamiseks

ACE Adventure Teami liige Timmo Tammemäe pack-rafti treeningul Paraguay jõel.

FOTO: MTÜ Estonian Adventure Racing

Eesti neljaliikmeline seiklusspordi võistkond tegi lõppeva töönädala teisel poolel Brasiilias ettevalmistusi, et saada 715 km pikkusel MM-võistluste rajal hakkama ka uudse liikumismooduse, seljakoti-parvetamisega.

Kuna võistlus toimub Brasiilias hiiglaslikul Pantanali märgalal, mis on pindalalt neli korda suurem kui Eesti, peavad seiklussportlased kaasa tassima ka kerged täispuhutavad paadid. Nendega teele jäävate veekogude ületamist ning vetel kulgemist nimetatakse pack-raftinguks ehk seljakoti-parvetamiseks.

Parimad spetsiaalsed kaheinimese paadid kaaluvad koos aerudega vähem kui viis kilo, on moodsast purunemiskindlast materjalist ja hoiavad hästi kurssi.

«Pantanalis on tohutul hulgal erinevaid veekogusid, mis teeb seal pack-raftimise väga põnevaks,» kirjeldas Estonian ACE Adventure võistkonna liige Silver Eensaar. «Samuti annab rafti kasutamine kaardi järgi liikumist nõudval võistlusel kontrollpunktide vahel erinevate võimalike liikumisteede leidmiseks tohutu valikuvabaduse.»

Täna Eesti aja järgi kell kuus õhtul algava seiklusspordi MMi 715-kilomeetri pikkune võistlusrada on jagatud 14 etapiks, mis tuleb läbida tähistamata rajal kaardi järgi, millel 1 cm vastab 1 kilomeetrile looduses. Kontollpunktide vahel liiguvad osalejad lisaks seljakotiparvedele kajakiga, jalgsi ja jalgrattaga.

Ilm on Brasiilias kuum, päike paistab lagipähe. «Tunne on nagu kuumas Eesti saunas,» lausus Eensaar. «Taimestik on tihe ja okkaline, värvilised õied ja linnud pakuvad seevastu silmailu.»

Võistlusrajal ei kehti liikumisele mingeid piiranguid – liikuda on lubatud ööpäev läbi, tuleb läbida vaid etteantud kontrollpunktid ja vahetusalad. Eensaar prognoosis, et 5-7 ööpäeva jooksul, mil võistlus kestab, kulutab enamik võistkondi unele vaid 1-3 tundi ööpäevas.

«Kuidas Pantanali kuumuses ja niiskuses magamisega läheb, ei tea keegi päris täpselt,» tunnistas Eensaar. «Igal juhul on kohustus maismaal magades asetada enda ümber ruuduna neli erineval ajal plinkivat tuld, et peletada piirkonna suurimat kiskjat, jaaguari. Sama nippi kasutatakse kariloomade kaitseks nii Lõuna-Ameerikas kui Aafrikas. Turvalisem on unetunde koguda ikkagi vahetusalades või kajakis või pack-raftides kordamööda - nii on võimalik pidevalt edasi liikuda.» 

Pantanalis leidub maailma kõige tihedam liikide kontsentratsioon: seal on 3500 taimeliiki, 652 linnuliiki, 102 liiki imetajaid, 264 liiki kalu, 177 liiki roomajaid, 40 liiki kahepaikseid, rääkimata putukatest. Seal liikudes tuleb arvestada elusloodusest lähtuvate ohtudega, näiteks elab seal üle saja krokodilli (Caiman crocodilus) ruutkilomeetri kohta, lisaks piraajad veekogudes, mürgiastlaga raid loikude põhjas.

«Liikumine sellel maastikul vajab äärmist tähelepanu ja ettevaatust,» ütles Eensaar. «Kohalikud peavadki magevee raisid üheks suuremaks ohuks ja igal võistlejal peab selle tõttu jalgsietapil kaasas olema lompide kontrollimiseks matkakepp, et võimaliku ebameeldivat kontakti ennetada.»

Lisaks seljakoti-parvetamisele tegi võistluspaika saabunud Eesti võistkond, kuhu kuuluvad Timmo Tammemäe, vennad Silver ja Rain Eensaar ning naisliikmena Mariann Sulg, MMiks valmistudes kerge 25 km pikkuse Boliiviasse. Üleeilne päev möödus ametlikke kohustusi täites: korraldajad kontrollisid kõigi võistkondade varustust, esmaabi-, köieronimise ja ujumisoskust. Võistluste avamisel jäi kõnedest kõlama, et osalejad on tõelised pioneerid, sest selline ekspeditsioon nii metsikus kohas on ekstreemne väljakutse. «Eks hirmu teadmatuse ees tunnevad kõik võistlejad ja ka korraldajad,» avaldas Eensaar. «Aga hoiame optimistlikku meelt, kuigi komplekt 40 kraadini ulatuvast kuumusest, ülipikkadest etappidest tundmatul maastikul ja keerulisest navigeerimisest, eriti öösel, võib reaalsuses osutuda liigagi keeruliseks väljakutseks.»

Eile õhtul astusid võistlejad kajutitega parvlaevadesse, et sõita nendega 12 tundi stardipaika.

Tagasi üles