Konkurents suureneb - Jüri Tamm teatas EOK presidendiks kandideerimisest

Jüri Tamm Foto: Jaanus Piirsalu

Jüri Tamm teatas soovist kandideerida Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Ukrainas Lvovis viibiv Tamm saatis täna EOK liikmetele pöördumise, mille pealkirjastas: «Hoides traditsioone ja edasipürgimise vaimu.»

Konkurents presidendi kohale läheb väga tihedaks, kuna Tamm on juba seitsmes kandidaat. Varem on oma kandideerimisest teatanud Urmas Sõõrumaa, Märt Sults, Hannes Võrno, Tõnu Tõniste, Erki Nool ja Jüri Ratas. Kuuldused veel ühe kandidaadi võimalikust lisandumisest tiirlesid kuluaarides juba paar päeva.

Tamm on olümpialiikumisega tihedalt seotud juba pikki aastaid. Ta on tegutsenud EOK asepresidendina ning viimased neli aastat töötanud Ukraina olümpiakomitees.

Tamm tõi oma programmis välja kolm olulist punkti.

1. Noorte kaasamine ja innustamine

Sport seisab silmitsi üleilmse kriisiga ja olümpialiikumisel on kanda otsustav roll selle lahendamisel. Maailmas tegeleb üha vähem inimesi spordiga ja paljude riikide koolisüsteemid jätavad oma õppekavadest välja või minimaliseerivad spordivõimaluste pakkumise ja kehalise kasvatuse tundide arvu. Eestis on õnneks olukord parem, kuid ka meil oleks vaja suurendada laste kehalist aktiivsust ja suurendada ning mitmekesistada treeningtunde. Füüsilise alakoormusega ja/või formaalsete treeningutega seonduv probleem ulatub kaugemale selle tagajärjeks olevatest terviseprobleemidest. Kui noored pööravad selja spordile, siis pööravad nad selja eluoskustele, positiivsetele väärtustele ja puhtale rõõmule, mida sport pakub. Olümpiamängude teleülekannete publiku keskmine vanus on ületanud 50 ja see kasvab. Sarnast tendentsi võib näha külastades Eestis toimuvaid tiitlivõistlusi. Me ei saa lubada terve põlvkonna kaotamist. Professionaalselt juhitud, piisavalt intensiivne, hästi struktureeritud ja korrapärane treening on ainus tegevus, mis võib tasakaalustada kaasaegse noorte põlvkonna tänapäevase, valdavalt istuva eluviisi ja sobimatute toitumisharjumuste negatiivseid mõjusid. Vastukaaluks oleks vaja muutusi riiklikes õppekavades, lasteaiast kooli lõpuni, kus kooskõlas Euroopa parlamendi resolutsiooniga, oleks tagatud vähemalt 180 minutit kõrgetasemelist kehalist kasvatust nädalas.

2. Pettustele vastu astumine

Sporti ründavad jätkuvalt dopinguprobleemid, sportlaste ebainimlik kohtlemine ja sporditulemustega manipuleerimine. Eesti olümpiakomitee peab tugevdama oma juhirolli sportlaste informeerimisel ja tegema tihedat koostööd teiste huvirühmade ja asjaosalistega, et võidelda spordi pahupoolega. Kui võistluse tulemuse määrab miski muu kui võistlejate osavus ja võimed, siis kaotab sport oma tähenduse ja tähtsuse ning see seab kahtluse alla olümpialiikumise ideaalid ja spordi mõtte. Me ei saa lasta sellel juhtuda ja peame kasutama kõiki meile kättesaadavaid vahendeid, et kaitsta oma sportlasi ja treenereid, edendada spordis ausameelsust ja toetada selles võitluses enda kõrval õiguskaitseorganeid ja pettuste vastu võitlevaid organisatsioone.

3. Spordi tugimehhanismid

Meil on kohustus tagada konkurentsivõimeline rahastus rohujuure tasandil ja ka kõikidele teistele võtmetähtsusega projektidele. Eesti spordipoliitika põhialuseid aastani 2030 ei saa ellu viia ilma asjakohaste riigipoolsete tugimehhanismideta. Riik seisab avalike huvide eest, julgustades ja garanteerides läbi perspektiivile suunatud eelarve- ja maksupoliitika, läbi muude uute algatuste sporti arendama. Käivitada võiks sihtotstarbelise olümpialoterii, mille tulud läheksid 100 % olümpiamängude ja eriolümpiate spordiprogrammide toetuseks. See algatus oleks konkreetseks pilootprojektiks, mida võiks ellu viia koostöös riigikogu, vabariigi valitsuse, EOK ja Eesti Lotoga. Spordile on eluliselt oluline toetava seadusandliku keskkonna loomine, juhiseid, mis kaitseksid avalikku huvi, oleksid administratiivsest küljest spordiorganisatsioonide sõbralikud ning väldiksid kuritarvitusi ja ebakorrapärasusi riikliku spordistrateegia (arengustrateegia „Eesti sport 2030“) integreerimisel ja rakendamisel.