Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson sõnas, et 0:0 viigia lõppenud kohtumine Norra vastu polnud küll kõige pilkupüüdvam mäng, kuid samas jäi ta mängijate poolt ellu viidud plaaniga rahule.
Pehrsson: saan aru, et polnud väga atraktiivne mäng, kuid võitlusvaim oli hea
24. märts 2016, 21:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige rohkem meeldis mulle see, et meile väravat ei löödud. Meeldis ka meie suhtumine. Mängisime võidu peale, mõtlesime rohkem oma mängule, mitte niivõrd vastasele. Oli rohkem perioode, kus ise surusime. Aga väljak muutis palli mas hoidmise raskeks, seda oli näha mõlema meeskonna mängust. Seetõttu ei saanud me niivõrd hästi ellu viia seda, mida trennis harjutasime,» nentis Pehrsson.
«Aga samas pidime suutma ka võitlustest midagi luua. Saan aru, et see polnud väga atraktiivne mäng, aga kui treenida kolm päeva kunstmurul ja tulla seejärel pärismurule, pole see kerge. Sestap tuleb rohkem jälgida meeskonna suhtumist ja võitlusvaimu. Meil oli Norraga võrdselt häid võimalusi, aga nemad jõudsid rohkem meie karistusalasse. Ühelt poolt ongi see nende mängule omane, teisalt andsime neile liialt palju initsiatiivi,» sõnas peatreener.
Tema sõnul oli eesmärk mängida rohkem diagonaalsööte paremale äärele, kus tegutses Taijo Teniste. «Ootasime Norralt kõrgemat pressingut ja seetõttu vajusime ehk isegi liiga madalale. Liinide vahele oli keeruline söötu mängida, sest vastased olid väga kompaktsed. Pikkade pallide puhul läks meie mäng liiga laiali ja me ei suutnud palli hoida. Teisel poolajal läks olukord paremaks, sest suutsime Kostjat (Vassiljev – toim) paremini mängu kaasata ja Karol (Mets – toim) tegutses kõrgemal,» analüüsis Pehrsson mängu.
Sergei Zenjovi kasutas Pehrsson täna ründaja kohal ja jäi tema tegutsemisega rahule. «Ta oli üks meie ohtlikumaid mängijaid, kuid tema löögid blokeeriti mitu korda. Oleks ta võiduvärava löönud, oleksime väga õnnelikud, aga otsustavatel hetkedel jäi tal kiirusest ja teravusest puudu. Liigutasime ta teisele positsioonile, sest tahtsime anda Henri Anierile mänguminuteid ja näha neid koos tegutsemas,» sõnas Pehrsson.
Pehrsson kasutas täna paremal äärel Andreas Raudseppa, kes on tavaliselt mänginud keskpoolkaitses ja selle hooaja alguses koduklubis Levadias hoopis vasakkaitses. «Arvan, et see on tema loomulik positsioon. Muidugi võib ta mängida ka keskel, aga tahtsime ära kasutada tema kiirust. Ta sai hästi hakkama ja tegi rünnakul korralikku pressingut, me ei suutnud teda ehk lihtsalt täna piisavalt ära kasutada.»
Teisipäevasele mängule Serbiaga pole Pehrsson enda sõnul veel kordagi mõelnud ega osanud seetõttu ka öelda, mis koosseisu ta seal kasutab. Väljak mängib tema arvates aga ka selles kohtumises olulist rolli, sest naturaalmurul ei saa Eesti ka teisipäevase mängu eel treenida. «Serbia ei mängu nagu Norra, nad tegutsevad avatumalt ja ehk annab see ka meile suurema võimaluse oma mängu näidata. Samas usun, et sel aastaajal ja sellisel väljakul tuleb tegutseda organiseeritult, agressiivselt ja kompaktselt. Raske on minna ilusat mängu mängima, siis karistatakse sind ilmselt ka ära,» ennustas Pehrsson.