Kahe aasta pärast toimuvatele Pyeongchangi olümpiamängudele ette vaadates liiguvad mõtted loomulikult Eesti suurimale medalilootusele Kelly Sildarule, kuid 14-aastase piiga tuules koguvad Eestis hoogu ka teised seni varjus olnud talialad. Lumelaudur Siim Aunison on üks, kes püüab härjal sarvist haarata ja koos Sildaruga Lõuna-Koreasse sõita.
«Kelly on meie spordile nagu jäämurdja. Tema perekond on teinud ära tohutu töö, et freestyle-suusatamine ja lumelauasõit saaksid Eestis arenema hakata,» räägib Aunison. Kui Sildaru ja Aunison peaksid mõlemad Pyeongchangi olümpiale pääsema, siis võisteldakse samal pargisõidu rajal, üks kasutab sõitmiseks suuski, teine lumelauda. Just pargisõit on mõlema sportlase põhiala.
24-aastase Aunisoni teekond spordi juurde erineb Sildaru omast täielikult. Väike Kelly alustas suusatamist sisuliselt siis, kui õppis käima, kuid Aunison tegi lumelauaga tutvust alles 12 aastat tagasi. «Esimest korda sõitsin koos perega Otepääl, kuid mul tuli kõik üsna kiiresti välja. Korralik spordipõhi oli mul all judost: tegelesin sellega pikalt ja käisin ka võistlemas. Sealt pärinevad koordinatsioon, kukkumistehnika ja palju muud.» Aunison tunnistab, et hakkas ka lumelaual üsna ruttu võistlema. «Sain kiiresti aru, et see on minu jaoks sport, mitte lihtsalt hobi,» meenutab ta.
Karm koolipõli Soomes
2007. aastal kuulis ta Soome lumelauakoolist ja pärast Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli lõpetamist astuski Aunison Sotkamo spordiakadeemiasse, kus õppis aastatel 2008–2012. Sisuliselt sai temast paberitega lumelaudur. «Sisseastumisel kontrolliti lumelauasõitu, üldfüüsilist vormi ja akrobaatilisi oskusi. Lisaks olid intervjuu ja tavaline koolitest,» kirjeldab Aunison. «Seal olid spordi tegemiseks supervõimalused. Kuna kasutada saab sisetingimustes olevat half-pipe’i, treenisime aasta ringi lumel. Lisaks jõusaalid, ujulad, masseerijad, füsioterapeudid, batuudikeskused jne. Seal on spordiküla, kus õpivad korraga väga erinavate alade harrastajad, jäähokist pesapallini.»
Neli aastat spordikoolis olid karmid: trenni tehti tavaliselt kolm korda päevas, kuid selle kõrvalt olid väga tähtsad ka üldised õpitulemused. Aunison tudeeris reaalainete suunal ning suurt rõhku pandi füüsikale, matemaatikale, majandusele ja ärile.
