Närvipinget täis saalid, kavaldavad konkurendid ja karm graafik

Heiki Nabi loodab, et suudab olümpiapääsme teenida juba pühapäeval.

FOTO: Tairo Lutter

Kreeka-Rooma maadluse raskekaalu Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi on ainuke Eesti medalilootus, kel pole veel pääset Rio olümpiale. Ent tõehetk on ukse ees: kvalifikatsiooniturniiridel tuleb tal napsata üks seitsmest allesjäänud piletist. Esimesed kaks kohta antakse välja pühapäeval Euroopa tsooniturniiril Serbias Zrenjaninis.

Tellijale

Kui ülesanne kohe täidetud ei saa, on kadalipp päris karm. Maadlejad pole harjunud, et tähtsad jõuproovid toimuvad üksteise otsa, sest võistluspäev on kurnav ja tihti pannakse mängu kogu jõud ja energia. Mis veelgi hullem – läbikukkunud peavad Serbiast lendama kaugele Mongooliasse, kus peetakse esimene maailma valikturniir. Raskekaallastele jäetakse taastumiseks kõige vähem aega, nemad on Ulaanbaataris võistlustules esimestena. Kolmas turniir on mai alguses Türgis.

30-aastane Nabi ei pea õnneks ülemäära nuputama, kuidas olukorrast edukalt välja tulla, sest positiivne kogemus on juba olemas. Neli aastat tagasi oli Londoni olümpia eel samasugune süsteem ja kahekordne maailmameister suutis olümpiakoha kindlustada Hiinas, vaid nädal pärast Bulgaarias peetud Euroopa tsooniturniiri.

«Toona Hiinasse jõudes olin ikka päris kurnatud. Õnneks sain kaks ööd järjest magada ja enam-vähem välja puhata. Aga tavalistel aastatel sellist olukorda ei kohta, ainult enne olümpiamänge on taoline huvitav skeem püsti pandud. Väga palju pole mõtet väsimuse ja reisimise peale muidugi mõelda, toona oli tunne pigem selline, et tuleb raske periood lihtsalt üle elada ja maadelda nii hästi, kui oskan,» rääkis Nabi.

Tagasi üles