Gagarini kosmoselennu tähistamisest alguse saanud Mulgikross toimub juba 32. korda

Kaarel Täll
, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulgikross
Mulgikross Foto: Rauno Kais

16. aprillil sõidetakse Viljandi külje all asuval Holstre-Nõmme krossirajal traditsiooniline Mulgikross, mis on üks Eesti ja Baltikumi motokrosside tippsündmusi ning pikima ajalooga motokross Eestis.

Mulgikrossi ajalugu algab aastast 1985 ning aastatel kuni aastani 1988 kandis see võistlus nime «Juri Gagarini nimelise NST lahtised karikavõistlused  motokrossis». Krossi eesmärk oli toona tähistada kosmonautika päeva, mida peeti 12. aprillil 1961 tominud Gagarini kosmoselennu auks, ja lisaks hoogustada motokrossi arengut.

Esimestel aastatel jagati kõigile sõitjatele tasuta suppi J. Gagarini NST (näidis sovhoostehnikum) poolt. J. Gagarini NST laost toodi auhindadeks mopeede, jalgrattaid (kokkupandavad) ja telke. Et inimesi krossile meelitada ja hoogustada motokrossi arengut Mulgimaal, siis olid võistlustel kavas eraldi pikima hüppe ja tagarattal sõitmise võistlused ning lisaks valiti ka publiku lemmiksõitja, kelleks näiteks aastal 1987 oli Valdur Kahro ja aasta hiljem Jüri Ruul.

Lisaks käis ka toona Viljandi linnast päev läbi tasuta buss edasi-tagasi Holstre-Nõmme raja äärde. Aastal 1988 pidi Mulgikrossist ka osa võtma kolmekordne maailmameister Gennadi Moisejev, kuid kahjuks ei saanud ta siiani segastel põhjustel võistlusele tulla. Samas oli kohal teine NSV Liidu äss Vladimir Hudjakov, kes võitis meeste 500cc klassi. Liidu koondise sõitjatega olid ka alati kaasas vormis soldatid, kes olid staaride mehaanikuteks.

Esimesed rahalised auhinnad pandi Mulgikrossil välja aastal 1989, kus 500cc klassi võitja sai 150, teine koht 125 ja kolmas 100 rubla.

1990. aastate keskel külastas Mulgikrossi 3500-7000 inimest, mis on olnud läbi aegade üheks Eesti kõige vaadatumaks motokrossiks. Mulgikrossil on osalenud kõik tippsõitjad, nimekamatest võitjatest võib siinkohal mainida meie staare nagu Sulev Saar, Adu Sikk, Andres Krestinov, Valdur Kahro, Jüri Ruul, Mihkel Vaks, Toomas Triisa, Juss Laansoo, Avo Leok, Tanel Leok ja Aigar Leok.

Eesti iseseisvumisel on aga Mulgikrossil osalenud alati hulgaliselt kiireid sõitjaid Soomest, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Valgevenest. Mitmed viimased aastad on Mulgikross olnud aga Eesti-Soome-Läti maavõistluste, mis kannab Baltimere karikavõistluste nime, etapiks ja nii on ka tänavu. Antud sarja esimene etapp sõideti lätlaste MM-rajal Kegumsis läinud nädalavahetusel ja laupäeval selgub selle aasta parim krossiriik Holstre-Nõmme rajal. Mõlemal võistlusel on ka tänavu märkimisväärne rahaline auhinnafond, mistõttu on rajale oodata antud kolme ja ka teiste riikide parimaid sõitjaid. Mulgikrossil saavad ka kõikide sõitude startide võitjad rahalise preemia, mis on 50 eurot iga sõidu kohta.

Tänaseks on Mulgikrossile end üles andnud juba mitmed kiired Venemaa ja Soome sõitjad, lisaks Eesti ässad eesotsas Tanel ja Aigar Leoki, Gert Krestinovi, Karel Kutsari, Priit Rätsepa ja Erki Kahroga. Samas lisandub iga päev uusi kiireid sõitjaid ja täieliku ülevaate saab alles võistluspäeval kohapeal.

Esimene start antakse laupäeval Holstre-Nõmme rajal kell 12.20, enne seda kell 12 toimub aga traditsiooniline paraad, kus kõik sõitjad teevad rajal ühe ringi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles