Arusaar: iga võistlus on õhkõrnal jääl kõndimine

Ats Kuldkepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ardo Arusaar kevadisel Riia EMil.
Ardo Arusaar kevadisel Riia EMil. Foto: Tairo Lutter

Pühapäeval Rio de Janerio olümpiapileti kindlustanud Kreeka-Rooma maadlejat Ardo Arusaart võib pidada omamoodi Eesti olümpiakoondise mustaks hobuseks. Kui sportlasel on enam-vähem korralik tase olemas, siis on maadlus üks neist aladest, kus medalit võib püüda ka eelnevate tiitlite olemasoluta. Aga teiselt poolt võib võistlus piirduda ühe matši ja noruspäi areenilt lahkumisega.

27-aastase Arusaare positsiooni poolraskekaallaste (-98 kg) hulgas on raske hinnata, sest pärast heasse vormi jõudmist on teda tihtipeale vigastused kimbutanud. Nüüd on ta mõnda aega terve püsinud ja eile Serbias Zrenjaninis alistatud vastased olid kohati väga kõva tasemega. Avaringis alistunud Gruusia päritolu Aserbaidžaani esindaja Šalva Gadabadze on pärjatud nelja tiitlivõistluste medaliga ja otsustavas poolfinaalis Arusaarele alla jäänud valgevenelane Tsimafei Dzeinitšenka kolmega.

«Vahel võidan tugevaid, vahel kaotan neile. Mõnikord on vorm hea ja on ikka halvasti läinud, sest võistluse käiku on väga raske prognoosida. Kõrgele kohale tulekuks peab nii palju asju kokku langema,» tõdes eile kodumaale naasnud vägilane. Keskklassi värk – tihti määrab juba loos ära, kuidas minema hakkab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles