Täna 22 aastat tagasi: vormel-1 maailm kaotas oma säravaima tähe

Ayrton Senna ja McLaren-Honda - paljude jaoks lahutamatu kombinatsioon.

FOTO: SCANPIX

Täna möödub 22 aastat süngest päevast, mil Imola ringrajal hukkus vormel-1 sarja kolmekordne maailmameister Ayrton Senna. 34-aastaseks elanud brasiillast peetakse üksmeelselt üheks paremaks, kui mitte kõigi aegade parimaks võidusõitjaks.

Too nädalavahetus Imolas on tänaseni vormel-1 sarja ajaloo üks mustemaid, sest päev enne Senna surma peetud kvalifikatsioonis kaotas kiires Villeneuve’i kurvis oma Simteki üle kontrolli ja sõitis suurel kiirusel seina Roland Ratzenberger. Austerlane oli eelmisel ringil teinud väikese vea ja sõitnud üle äärekivide, mis kahjustasid tema vormeli esitiiba. Järgmisel ringil purunes tiib enam kui 300 km/h kiiruse juures, auto muutus juhitamatuks ja libises rajalt välja. Õnnetuses ränki vigastusi saanud Ratzenberger suri paar tundi hiljem haiglas.

Võidusõitjate turvalisuse pärast alati muretsenud Sennale mõjus juhtunu väga sügavalt, ent kui sarja arst Sid Watkins soovitas tal järgmise päeva võidusõidust loobuda, vastas Senna: «Sid, on asju, mille üle meil pole võimu. Ma ei saa loobuda, pean jätkama.»

Reedesel vabatreeningul oli vigastada saanud ka Senna kaasmaalane Rubens Barrichello, kelle auto paiskus Variante Bassa šikaanis turvavõrkudesse. Laupäeva õhtul käis Senna oma võistkonna juhi Frank Williamsi hotellitoas ja mehed vestlesid pikalt – millest täpselt, ei tea keegi. Kuid ilmselt kallutas just see vestlus Sennat otsustama, et ta ikkagi osaleb pühapäevasel võidusõidul. Brasiillane oli Imolas varem kolm korda võidutsenud ja kavatses poodiumile jõudmise korral Ratzenbergeri mälestuseks õlgadele võtta Austria lipu.

1994. aasta, 1. mai hommik. Saatusliku õnnetuseni on jäänud loetud tunnid.

FOTO: JEAN-LOUP GAUTREAU/AFP

Pühapäeva hommikul peeti Ratzenbergeri mälestuseks minutiline leinaseisak, ent pisarais Senna istus samal ajal bokside sügavuses. Hiljem nähti teda vestlemas endise tiimikaaslase Gerhard Bergeri ja toonase tõusva tähe Michael Schumacheriga – hiljem moodustasid just need mehed koos Martin Brundle’iga võidusõitjate heaolu eest seisva organisatsiooni GPDA.

Võidusõitu alustas Senna parimalt stardikohalt, ent juba stardisirgel toimus uus avarii. Soomlase J. J. Lehto auto suri välja ning seda ei märganud rivi lõpus startinud Pedro Lamy, kes kihutas seisvale Benettonile otsa. Kokkupõrke järel lendas ühe auto ratas üle turvavõrgu publikusse, kus üheksa inimest sai kergemaid vigastusi.

Rusude koristamiseks koguti võistlejad turvaauto taha, milleks oli tollal 200-hobujõulise mootoriga Opel Vectra. Senna oli varemgi avaldanud muret selle üle, et turvaauto ei suuda arendada vormelite ees piisavat tempot ning seetõttu jahtuvad autode rehvid liialt maha ega paku piisavalt head pidamist. Kuuendal ringil lahkus turvaauto rajalt ning võidusõidule anti kordusstart. Teisel ringil pärast turvaauto lahkumist kaldus aga Senna juhitud Williams Tamburello kurvis kiirusel 310 km/h ootamatult teelt välja, otse vastu rada ääristavat betoonseina.

Hilisem telemeetria uurimine näitas, et Senna suutis kahandada auto kiiruse kahe sekundiga 218 km/h-ni. Varasematel aastatel oli samas kurvis toimunud märksa rängemaid avariisid ja esmapilgul näis, et ka Senna võib purunenud Williamsist tervelt välja astuda. Paraku tahtis saatus teisiti.

Esimesena kohale jõudnud turvatöötaja põrkus Sennat nähes ehmunult tagasi. Rajapiirde taga viibinud fotograaf Angelo Orsi, kes oli juhtumisi Senna sõber, tegi paar fotot hetkel, mil järgmised turvatöötajad võtsid brasiillasel ettevaatlikult kiivri peast. Ehkki Orsile on hiljem pakutud nende fotode eest hiigelsuuri summasid, on neid teadaolevalt näinud vaid Orsi ise ja Senna lähedased, kes palusid pilte mitte avaldada.

Telepublik üle kogu maailma nägi helikopteripildist, kuidas Senna auto juurde saabusid arstid ning brasiillane tõsteti Williamsist välja. «Ta tundus olevat rahulik. Kergitasin ta silmalauge ja sain pupillide järgi kohe aru, et tal on raske ajutrauma,» meenutas hiljem Watkins. «Tõstsime ta autost välja. Selle käigus ta ohkas – ja ehkki ma ei usu jumalasse, arvan, et just sel hetkel lahkus tema hing meie seast.»

Senna purunenud Williams FW16 pärast kokkupõrget betoonseinaga.

FOTO: JEAN-LOUP GAUTREAU/AFP

Senna viidi helikopteriga Maggiore haiglasse, ent kümme minutit pärast sinna jõudmist lakkas tema süda löömast. Kolm ja pool tundi hiljem, kell 18.37 ühendati brasiillast elus hoidvad masinad Senna venna Leonardo palvel lahti ning kell 18.40 kuulutati Senna ametlikult surnuks.

Lahkamine ja hilisem uurimine näitasid, et Senna vormel tabas betoonseina esirattaga, mis põrkas seinast tagasi vastu brasiillase kiivrit. Kokkupõrge lõi Senna pea tugeva jõuga vastu istme seljatuge, põhjustades ränki koljuvigastusi. Lisaks tungis üks esivedrustuse tükk parema silma kohalt läbi Senna kiivrivisiiri ja teine esivedrustuse osa samuti läbi kiivri. Arstide kinnitusel oleks ükskõik milline kolmest vigastusest ka eraldi olnud suure tõenäosusega surmav. Hiljem kinnitasid arstid, et Senna autost leiti Austria lipp – Ratzenbergeri mälestuseks, nagu Senna oli Frank Williamsile lubanud...

Kogu Brasiiliale oli Senna hukkumine šokk. Riigis kuulutati välja kolmepäevane lein, langenud kangelasele kogunes viimast austust avaldama kolm miljonit inimest. Nädal pärast õnnetust mulda sängitatud Senna matustel viibisid praktiliselt kõik tema suured konkurendid ja sõbrad – Alain Prost, Gerhard Berger, Jackie Stewart, Damon Hill, Thierry Boutsen, Rubens Barrichello ja Emerson Fittipaldi, kes kandsid ka Senna kirstu. Ainsaks silmatorkavaks puudujaks oli FIA president Max Mosley, kes sõitis hoopis Austriasse, kus sängitati mulda Ratzenbergeri põrm. «Läksin sinna, sest kõik teised läksid Sennat ära saatma. Mulle tundus olulisena, et keegi läheks ka Rolandi matusele,» sõnas Mosley kümme aastat hiljem.

Brasiilias hoitakse Senna nime tänaseni au sees, tema Brasiilia lipuvärve kandev kiiver sümboliseerib suure võidusõitja mälestust. Taamal Interlagose ringrada.

FOTO: PAULO WHITAKER/REUTERS

Senna maeti São Paulosse Morumbi kalmistule. Tema hauakivil seisab kiri «Nada pode me separar do amor de Deus», mis tähendab «Miski ei või mind lahutada Jumala armust». Kaks nädalat hiljem peetud Monaco etapil jäid kaks esimest stardiruutu tühjaks – Senna ja Ratzenbergeri mälestuseks maaliti sinna Brasiilia ja Austria lipp.

Kaks päeva pärast Senna hukkumist kutsus FIA Itaalias kokku turvateemalise koosoleku. Juba Monaco etapil teatas mitmekordne maailmameister Niki Lauda võidusõitjate ühenduse moodustamisest, mille toel parandati järgmiste aastate jooksul märkimisväärselt vormel-1 sõitjate turvalisust. Senna elu nõudnud Imola raja Tamburello kurv ehitati ohutumaks, samasugused ümberehitused leidsid aset paljudel teistel ringradadel.

Senna surma uurimine kestis aastaid, Williamsi meeskonda süüdistati auto juures tehtud keelatud ümberehitustes, mille tulemusena olevat purunenud Senna auto roolisammas. 2007. aastal kinnitas Itaalia kohus viimaks, et Williamsi võistkond oli tõepoolest õnnetuse toimumises süüdi, ent kuna ümberehitused tehti Senna palvel ja õnnetusest oli möödas nii palju aastaid, ei karistatud lõpuks kedagi. «Pole kahtlust, et roolisammas murdus, aga suur küsimus seisneb selles – kas see murdus enne või pärast avariid?» arutles Williams F16 looja Adrian Newey 2011. aastal The Guardianiga vesteldes. «Jah, ümberehitused olid kehvad. Kuid kõik tõendid viitavad sellele, et auto ei kaldunud rajalt välja roolisamba murdumise tõttu. Kus on täpne tõde? Seda ei või enam mitte keegi teada.»

Hilisemates meenutustes on imestatud, et kaasvõistlejate heaolu pärast nii siiralt muretsenud Senna võis olla rajal halastamatu – selle parimaks näiteks on avarii 1990. aasta Jaapani etapi avakurvis, kus Senna pühkis riskantse manöövriga teelt nii enda kui ka Alain Prosti. Prantslase katkestamine tähendas, et Senna krooniti teistkordselt maailmameistriks.

«Ayrton sõitis esmalt südamega ja seejärel peaga,» meenutas Brundle kahe aasta eest The Telegraphile antud usutluses. «Ta polnud rumal, kuid oli veendunud, et maailm on tema vastu – vormel-1 sarjas kehtis see nii FIA presidendi Jean-Marie Balestre’i kui ka kõigi teiste kohta. Ayrton juhindus emotsioonidest. Tal oli jumalast antud anne sõita võidusõiduautoga piiri peal või natuke üle selle, ja teisel pool seda piiri oli ta keeruline isiksus.»

«Kui näed kurvis vaba kohta, aga ei püüa seda endale võidelda, pole sa enam võidusõitja.»

FOTO: Sport and General/S&G and Barratts/EMPICS Sport

Tagasi üles