Maailma parim odaviskaja, norralane Andres Thorkildsen üritas koos Norra kergejõustikuliiduga meelitada oma tiimi Gerd Kanteri massöörist abilist Indrek Tustitit. Eestlane oligi minemas, ent viimasel hetkel otsustas siiski Kanteriga jätkamise kasuks.
«Norralaste pakutud tingimused olid paremad kui Eestis ja palka saanuks ma ka palju rohkem. Küsimuse peale, miks ma sellest loobusin, ei oska ma vastust anda. Head vastust polegi,» sõnas Tustit.
Norralastega sõlmitav leping poleks teinud temast mitte ainult kahekordse olümpiavõitja Thorkildseni massööri, vaid ametlikult pidanuks eestlane jagama end terve Norra koondise peale. Samas on odaviskekuningas sealmail kergejõustiku A ja O ning Tustiti põhitähelepanu oleks kulunud just Thorkildseni vajaduste rahuldamisele.
Pärast pikki läbirääkimisi ahvatlevast pakkumisest loobunud Tustit jätkab tööd Kanteri tiimis. Eesti parima kergejõustiklase sõnul löödi käed Londoni olümpiani.
Tustiti teada pole kokkuleppel kindlat lõpptähtaega, kuid möönis, et olümpia on temagi jaoks eesmärk. Kanteriga sõlmitud lepinguski figureerib ühe poolena Eesti Olümpiakomitee.
Kuigi Tustit peab eelkõige hoolitsema Pekingi olümpial kettaheites võidutsenud Kanteri eest, abistab ta ka teisi sportlasi. Kergejõustikuliit üritab tänavusest hooajast juurutada süsteemi, kus Tallinnas ja Tartus teenindavad koondislasi kaks massööri. Tallinnas peakski neist üks olema Tustit.
«Selles suhtes jääb kõik nii nagu varem, mingit lisalepingut ma alaliiduga ei sõlmi. Töötan nagunii inimestega – olgu ta siis sportlane või ajakirjanik,» märkis Tustit, kelle abist on huvitatud ka Eesti kergejõustiku esileedi Ksenija Balta.
Kuigi Tustiti läbirääkimised norralaste ja Kanteriga venisid sügava talveni, jätkas ta samal ajal ikkagi eestlasega töötamist ja seepärast pole kettamehel abilisele ühtegi etteheidet. Varasematest aastatest on meeste koostöö viinud kuldadeni Osakas ja Pekingis.
Sügisese puhkuse järel on Kanter harjutanud vaid Eestis. «Vanasti tegin esimese treeningulaagri novembri lõpus või detsembri alguses, seekord lükkasime selle jaanuari teise poolde. Siis sõidan kaheks nädalaks Rootsi,» rääkis Kanter ja lisas, et treeningud on varasemast rahulikumad. «Seni olen harjutanud vaid kord päevas. See on suhteliselt mugav, pärast hommikul harjutamist jääb pool päeva muude asjadega tegelemiseks.»
Kergemaid treeninguid ja hilisemaks lükatud esimest treeningulaagrit põhjendas Kanter suvise MMi hilise toimumisajaga. Maailma parimaid kergejõustiklasi selgitatakse Lõuna-Koreas augusti lõpus ja septembri alguses.
«Minu jaoks on see uus kogemus, tipus olles pole nii hilisel ajal tiitlivõistlust peetud. Tavaliselt on see augusti alguses või keskpaigas,» märkis Kanter. Kogenud sportlasena teab ta täpselt, milliste näitajateni tuleb kaugele heitmiseks jõuda. «Jõu saavutamiseks ei pea ma enam nii kõvasti trenni tegema kui vanasti. Aastatega on töö tehtud ja selle baasi pealt on end nüüd kergem vormi viia,» lisas ta.
Pärast Pekingi kullavõitu on Kanter tegelenud enda jaoks uue ja sobivama ettevalmistuse otsingutega. Erandiks pole ka tänavune talv ja kevad. Erinevalt eelnevatest aastatest loobub ta kevadisest treeningulaagrist USAs. Ainult külmas Eestis harjutamisele ta siiski ei looda, sobivaid treeningutingimusi otsib ta talvel Tenerifelt ja kevadel Hispaaniast.
Kanter möönis, et Eesti majanduses valitsev nigel seis on mõjutanud ka sponsorite toetust, ent laagrite korraldamiseks pidi vahendeid jätkuma. Samas on ta üks neist Eesti tippsportlastest, kes sai alanud aastast riigi palgale.
Sisuliselt tähendab see seda, et seni stipendiumide nime all makstud toetuse asemel saavad sportlased palka ja koos sellega laienevad neile ka kõik sotsiaalsed garantiid. Riigilt tuleva raha vahendamine jääb klubide hooleks.