Väsimus, köha, nohu, kurguvalu ja palavik. Selline kombinatsioon on Eesti olümpiasportlaste puhul praegu üsna tavaline, kuna pingelangus, kliima- ja ajavahed on organismi nõrgaks muutnud. «Mulle tundub, et see on kõigi Rios käinud eestlase ühine probleem,» ütles odaviskaja Risto Mätas, kes koos mitme teise olümpiakergejõustiklasega laupäeval Pärnu rannastaadionil võistles.
Soe Pärnu publik ravis haavatud olümpialasi
Ka Mätas ise oli kurnatud ja tervisega veidi kimpus, kuid tulemus 82.20 andis esikoha ning mõningase rahulolu. Siiski püsib endiselt meelel ja keelel olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlus, mis aia taha läks. «Rahulolu tänasest küll on, aga olümpiamasendust see maha ei võta. Olümpia eelvõistluse päeval oli pärast ebaõnnestumist küll tunne päris halb, aga see on sport. Ebaõnnestumistest tuleb õppida ja tagasilöögid viivad lõpuks edasi,» rääkis Mätas.
80 meetri jooneni lendas laupäeval ka Tanel Laanmäe (80.37) ja Magnus Kirdi oda (80.00). Kolmikul on pärast olümpiat olnud aega lahata, mis ikkagi Rios valesti läks. «12 parema hulka jõudmine olnuks kõigile tegelikult jõukohane. Vaatasime kolmekesi koos olümpia finaalvõistlust. Mõni mees oli seal täiesti teiselt planeedilt, kuid nägime, et viies või kuues koht võinuks meie jaoks täiesti reaalne olla. Kuidagi oleks ikkagi pidanud finaali välja punnitama,» arutles 32-aastane Mätas.
Kogenud sportlasena ta erilist olümpiapohmelli ei põe. «Iga päev ma Rio võistlusele ei mõtle. Võib-olla tuleb see vanusega. Esmane emotsioon oli väga raske, aga tagantjärele olen analüüsinud, mida oleks pidanud rohkem tegema. Kindlasti võinuks rohkem treenida Rio staadioni omadega sarnanevates tingimustes. Sealne hoovõturada oli päris harjumatu. Peamine on mitte liiga kaua põdeda. Mida kauem seal augus olla, seda halvem endale,» rääkis ta.
Teine kõrgetasemeline võistlus tuulises Pärnus toimus meeste kettaheites. Parima eestlasena sai Martin Kupper 63.56ga teise koha, Gerd Kanter oli kuus sentimeetrit lühema heitega kolmas. Võit läks leedulasele Andrius Gudziusele (64.78).
Pärast kuut heidet tunnistas kõva köhaga võidelnud Kupper, et elu esimesest olümpiast taastumine võtab veel aega. «Emotsioon on olümpial kindlasti vōimsam kui mujal ja see avaldab lõpuks kehale mōju. Praegu olen tõesti nõrk ja haigused hakkavad kergesti külge. Ilmselt on tegemist mingi viirusega, ei tea, kas tõin Brasiiliast kaasa või on kohalik haigus. Olümpia atmosfäär ja suurus on ikkagi erilised ja mōjuvad vōrreldes ülejäänud vōistlustega teistmoodi,» rääkis 27-aastane sportlane. «Selliseid emotsioonikõikumisi pole ma varem tundnud. Kogenud sportlasi selline emotsioonide muutumine kindlasti niimoodi ei mõjuta, kuid minul oli veidi raske sellega toime tulla.»