Selle aasta 21. märtsil alustas kultuuriministeeriumis spordi asekantslerina tööd Tarvi Pürn. Nüüd, kui möödunud on täpselt kuus kuud ja EOK infokiri uuris, kuidas uuel spordijuhil sisseelamine uude ametisse on sujunud, millised on esimesed töövõidud ja mida toob lähitulevik.
Tarvi, olid pikki aastaid tegev spordialaliidus (Eesti Võrkpalli Liit), nüüd alates selle aasta varakevadest juhid, arendad ja koordineerid kogu Eesti sporti riigi tasandil. Milline kogemus töötamisest spordialaliidus on uues töös kõige enam kaasa aidanud? Mis on olnud senised suurimad väljakutsed ehk tegevused, millega spordialaliitu juhtides varem kokku ei puutunud?
Ministeeriumi üks olulisematest ülesannetest on sobilikuma ja soodsama keskkonna loomine. Arusaamine, milline see keskkond täna ühe mudeli näitel on, on kindlasti kasulik ja aitab nö suure pildi tajumiseks kaasa. Kogemusi võtsin kaasa väga erinevatest valdkondadest. Algusaastatel tegelesin liidus põhiliselt kooli- ja harrastusspordiga, seejärel peamiselt tippürituste korraldusega, sh rahvusvahelised üritused ning viimased 6 aastat alaliidu juhtimisega. Hindan seda kogemuste pagasit täna väga kõrgelt.
Ministeeriumitöö kõik protsessid on võimalik ära kogeda mitte kiiremini kui 1 aastaga. Minul saab täpselt pool ajast täis, seega päris palju uut on veel ees. Üldistatult saab öelda, et mittetulundussektoris kulgevad protsessid ideest teostuseni kiiremini – head ideed leiavad reeglina toetust, sh rahalist ja elluviimine saab alata. Riigi tasandil konkureerivad kõikide valdkondade head ideed omavahel ja ressurss on alati piiratud.
Millised on olnud olulisemad teemad töölaual senise ametis oldud aja jooksul?
Kindlasti spordi rahastamise teema üldisemalt. Nn spordi reform näeb ette rida muudatusi spordi rahastamises ja lähinädalatel otsustab Kultuuriministeeriumi ettepanekute üle ka valitsus. Eesmärk on luua selgem ja lihtsam rahastusmudel, kus väheneks rahastuskanalite arv ja kriteeriumid oleksid arusaadavad ja ausad. Näiteks alaliitude jaoks jääks süsteemseks rahastuskanaliks ainult EOK, kes eraldaks toetusi ministri määruse alusel. Projektipõhiseid taotlusi saab selle kõrval jätkuvalt esitada Eesti Kultuurkapitalile. Uute kriteeriumite kallal on samuti palju tööd tehtud ja alaliidud on olnud protsessi aktiivselt kaasatud.
Olulisemad investeeringutaotlused riigieelarve läbirääkimistel on olnud Kalevi staadion ja Kääriku spordikeskus. Samuti on tähelepanu all kogu liikumisharrastusega seonduv.
Kuna Eesti Euroopa Liidu eesistumise periood tuli pool aastat varasemaks (2017 II PA), siis on järjest suurem fookus sellel juba praegu ja paratamatult moodustab see järgmisel aastal meie töömahust kõige suurema osa. Üldises plaanis on aga prioriteetide seadmisel üheks oluliseks aluseks Sport 2030 strateegiadokument.
Iga asutus, organisatsioon või osakond on veidi oma juhi näoga. Milliseid muudatusi kultuuriministeeriumi spordiosakonda toonud oled?
Pigem olen «tark ei torma» tüüpi ehk jõulisi ja kiireid muutusi ei toeta. Osakond on käsitletavate teemade ning jooksvate ülesannete hulka arvestades üsna väike (lisaks minule hetkel 2 nõunikku). Töös olevate reformide tulemusena peaks vähenema halduskoormus ning kui suudame tööprotsessid muuta süsteemsemaks ja koostöö spordi katusorganisatsioonidega sujub, siis saame olla ka sisu küsimustes järjest efektiivsemad.
Käisid Rio de Janeiros oma esimestel olümpiamängudel. Mis mulje spordi suurpidu jättis?
Tõepoolest, eelmine vahetu kogemus oli Tallinna olümpiaregatt, millest mõne uduse pildikese mälusopist leian. Üldiselt jätsid Rio mängud hea mulje. Kindlasti ei olnud korraldajatel riigi majanduslikku olukorda arvestades see lihtne ülesanne, kuid üldiselt masinavärk toimis ja kõik mis toimus ürituse alas seespool oli heal tasemel. Viibisin Rios mängude teises pooles nädala ja sain selle ajaga korraliku emotsionaalse laengu. Mainekujunduslikult oli nende suurim viga see, et kuritegevust kontrolli alla ei suudetud saada. Kahtlemata varjutas üritust ja sellest on kahju.
Mida arvad Eesti sportlaste esinemisest Rio olümpiamängudel?
Varasema töökogemuse tõttu oskan ilmselt rohkem hinnata seda, kui raskelt edu ja areng tuleb. Sportlaste tulemusi saab hinnata nii nende karjääri kui ka sama aasta parima tulemuse foonil. Meil oli palju sportlasi, kes tegid kas elu või hooaja parima tulemuse just OMil ja see on kõige olulisem. See, et nooremad sportlased esimestel mängudel seda ei suuda, on pigem reegel kui erand, normaalne kasvuprotsessi osa. Järgmistel mängudel on nad arengu jätkudes õnnestujate hulgas.