Põrgus käidud, tagasi taevas

Eesti koondis vahetult pärast neljandat korda EM-finaalturniirile pääsemist ehk Läti 3:0 alistamist. Foto: Tairo Lutter

Temporündaja Andri Aganits lööb kohtumise viimase punkti ja Eesti võidab 2017. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri otsustavas play-off'i kohtumises 3:0 Lätit. Kõik pika koondisetsükli ajal läbi elatud raskused langevad hetkega mängijate õlult ning lahti läheb võidutants. Tondiraba halli tulnud täismaja ehk pea 5800 pealtvaatajat skandeerib lakkamatult «Eesti! Eesti!».

Peatreener Gheorghe Cretu ohkab kergendunult, surub vastaste treeneritega kätt ja saab alles siis meeskonna juurde juubeldama minna. Seejärel võtab ta vastu kallistused abikaasalt Angelalt, kes on koos nende tütrega mitmel turniiril kaasa elamas käinud ja oma meest suuresti vaid tribüünilt näha saanud.

«Käisime põrgus ära, aga praegu oleme tagasi taevas. Kokkuvõttes tulime ikka suurest sitast välja,» olid juhendaja esimesed sõnad pärast kohtumist. Cretu viitas valiksarja viimasele turniirile Tšehhis, kus Eesti jäi ootamatult üliraskesse seisu ja edasipääs tundus peaaegu võimatu. Rumeenlane lisas, et pärast Euroopa liiga võitu (mis tagas tulevaks aastaks koha Maailmaliigasse – M. G.) ei suutnud meeskond enam oma tavapärasel tasemel esineda. Tol hetkel ja pärast seda oli küsimusi õhus rohkem kui vastuseid. Aga lõpp hea, kõik hea.

«See publik ja see atmosfäär! Kas siin on varem võrkpallil nii palju pealtvaatajaid olnud? Kirjutage, et selle halli toolid tuleks värvida sinimustvalgeks! Kui Eesti vollesõbrad mind hiljem muidu ehk ei mäleta, siis vast mäletavad seda, et me tõime siia ligi 6000 inimest. Aga kõige tähtsam on, et jõudsime taas EMile,» rääkis ta heatujuliselt ja tänas kõiki kaasaelajaid. «Aitäh, et olete koos meiega selle aja ära kannatanud!»

Kui eelnevate kehvade esituste järel tõi juhendaja korduvalt välja, et mehed unustasid kohati mõtlemise ja tegutsesid liialt toore jõuga, siis Läti vastu täideti tema soov. «Suutsime olla keskendunud ja mängida peaga, mitte ainult agressiivsed olla.»

Suve raskeim hetk oli peatreener Cretul pärast Tšehhi turniiril kogetud järjekordset šokk-kaotust Makedooniale.

Suve raskeim hetk oli juhendajal pärast Tšehhi turniiril kogetud järjekordset šokk-kaotust Makedooniale, kui olukord muutus juba lootusetuks. «Kui pärast seda kohtumist meeskonna juurde riietusruumi läksin ja rääkisin, et kõik pole veel kadunud, et oleme koomas, mitte surnud, siis kartsin, et mehed on murdunud ja peavad mind idioodiks. Ütlesin, et kui ise nüüd endast kõik anname, siis saame veel kolmanda võimaluse,» meenutas ta toda päeva. Viimane võimalus oli viimasel päeval Tšehhi alistamine, mis andis Eestile alagrupis teise koha ning pääsu Läti vastu play-off'i.

Ka koondise üks liidreid Robert Täht tõdes, et olukord pärast kaotust Makedooniale oli kirjeldamatult valus. «Päris lootusetu olukord oli tõesti, aga tihti ongi nii, et kui oled täiesti kaelani kuskil sees, siis sealt on kõige ägedam välja roomata. See meil õnnestus,» sõnas nurgaründaja.

Eilses kohtumises vedas Täht Eestit kindlalt algusest lõpuni, tuues 18 punkti, ent nagu ikka, enda panust ta ei tähtsustanud. «See on tiimivärk, terve tiimiga vedasime. Aga mängisin täna targemini kui mõnedes varasemates kohtumistes,» kommenteeris ta.

Võimsad mehed, võimsad emotsioonid

Mehed nautisid mängu esimesest hetkest peale. 37-aastane kapten Kert Toobal oli tavapäraselt hea blokis, tõi rünnakulgi punkte ja tähistas iga õnnestumist võimsa emotsiooniga nagu noor poisike. Kõik olid sajaprotsendiliselt mängus sees ja emotsioon ei vaibunud kordagi. Isegi kõige tagasihoidlikum tähistaja Keith Pupart tegi pärast järjekordset õnnestunud blokipunkti sellist nägu, et peaaegu võis oodata ka võimsat möiret. Seda siiski ei juhtunud, kuid viimasel ajal kohati ebastabiilselt tegutsenud Puparti hea esitus oli koondisele ääretult vajalik. Tema arvele jäi eile üheksa punkti.

Kapten Toobal sai naerulsui öelda, et enne koondisesuve oli meeskonnal kaks eesmärki, mis mõlemad täideti: Euroopa liiga võit ja pääs Maailmaliigasse ning pääs EMile. «Vahepeal oli ka natuke põnevust, aga täna vahet ei ole. Läti jõudis siia puhaste paberitega, meie üle kivide ja kändude. Aga meie oleme EMil ja valiksin igal juhul selle tee,» sõnas kaptenist sidemängija. «Ega päeva algul ju ei tea, kuidas see läheb, kas istud masendunud näoga riietusruumis või annad lõbusa näoga intervjuusid. Aga kosusime ja tulime auga kõigest välja.»

Palju on räägitud sellest, et koondise Poola laager venis ehk liiga pikaks ja mängijatel oli keeruline just vaimselt keskenduda.

Toobal vaatas samuti tagasi pikale koosoldud ja kohati raskele ajale ning tõdes, et meeskond suutis end lõpuks ikka tõestada. «Kõige olulisem on, millal sa mida teed. Ühest küljest pole meil mõtet pilvedesse tõusta, teisest küljest aga oleme seda jälle teinud ja seda ei võta meilt mitte keegi ära,» viitab Toobal neljandat korda finaalturniirile pääsemisele.

Toobal lisas, et kui treenerid plaanivad uuesti pikka laagrit korraldada, tuleb mängijatel sellega nõus olla. «Hea meelega nii pikalt ei oleks, aga kui treenerid käsivad, mis siis ikka üle jääb. Pärast selliseid mänge vist ei ole väga mehi, kes sinna tulla ei tahaks. Hea meel, et selle vastu pidasime, tänu ka lähedastele, kes selle ära kannatasid. See on ka neile väga suur võit.»

Fasini ettekuulutus

Koondise itaallasest üldfüüsilise ettevalmistuse treener Mirko Fasini ütles enne eilset mängu siinkirjutajale, et mehed on füüsiliselt käesoleva tsükli parimas vormis. Pärast mängu võis mees endale võidukalt vastu rinda tagudes teatada: «Mis ma ütlesin! Tean, millest räägin!»

Kõik algkoosseisu mehed kestsid kolm geimi ilma ärakukkumisteta ära ja peatreener Cretu ei teinud mitte ühtegi vahetust. Kogu selleaastases koondiseperioodis on veel vaid üks kohtumine, kus samuti vaid algkoosseisu meestega mängiti: otsustav kohtumine Tšehhiga. Kõigis teistes mängudes on juhendaja üsna palju vahetusi teinud ja mitu mängu ka suuresti tänu jokkeritele päästnud.

Läti vastu ei läinud vahetusi vaja, sest Eesti sai kohe hästi minema. «Nagu peatreener ütles, siis hoidsime jalga kogu aeg nende pea peal ja nad ei saanudki hingata. Nii on raske mängida, kui kaotus all ka on,» kommenteeris Täht lätlaste esitust. Rait Rikberg lisas: «Oma asjadest pidasime täna väga hästi kinni ja ei tekkinud kordagi tunnet, et võiksime kaotada geimi, mängust rääkimata. Olime ise väga hästi mänguks valmis, lätlased vist ei olnud nii hästi.»

Lätlased olid mängu eel samas niivõrd keskendunud, et kui nad siinkirjutajast ja mängu kommenteerinud Avo Keelest möödusid, ütles sidemängija Deniss Petrovs (kes on Keele käe all Eestis mänginud) viisakalt eesti keeles «tere!», ent sel hooajal Pärnus Keele meeskonnas pallima hakkavad Toms Švanš ja Edvarts Buivids kõndisid mööda ning ei teinud oma tulevast peatreenerit märkamagi. Keel kommenteeris seda järgmiselt: «Tohoh! Tundub, et noored mehed ei teagi, kelle käe all nad mängima hakkavad. Eks peab neile mõned joonejooksud nüüd organiseerima.» Mängus nende suurest keskendumisest tolku polnud.

Ardo Kreek ütles, et oli Läti vastu üsna enesekindel. «Kui aus olla, siis ma ei kahelnud kordagi, et me ei saa (Läti vastu) edasi. Esimene mäng oleks pidanud tegelikult olema sama pilt, nagu täna oli, see peakski olema normaalne mäng, mida kogu aeg näitame,» rääkis Kreek.

Võrkpall

EM-valiksarja play-off'i kordusmäng

• Eesti – Läti 3:0 (25:20, 25:19, 25:16)
• Eesti: Täht 18 p, Venno 10 p, Pupart 9 p, Kreek 7 p, Aganits 7 p, K. Toobal 3 p.

Tee Tondiraba halli leidis ka Eesti jalgpallikoondis. Foto: Tairo Lutter

Mõnda inimest võrkpall ikka huvitab

Enne otsustavat play-off'i Lätiga küttis võrkpalliringkondades kirgi Õhtulehes ilmunud anonüümne arvamusartikkel, et võrkpall ei huvita kedagi. Eile lükkasid saali tulnud 5681 (nagu kajastus ametlikus protokollis) pealtvaatajat selle väite ümber. Lisaks sai mängu vaadata telerist ja Postimehe veebis, kus huvi oli samuti korralik.

«See, mis siin täna saalis toimus, oli muljetavaldav. Me oleme nende inimeste jaoks olemas ja vajalikud. Ju me siis suudame neile midagi pakkuda. Keegi siit halva emotsiooniga ära ei läinud. Superhea tunne on mänguda selliseid mänge sellise publiku ees. Väljakul oli peaaegu selline tunne, et peaks äkki mõne vea tegema, sest ei taha, et see mäng läbi saab,» kirjeldas koondise kapten Kert Toobal saalis valitsenud atmosfääri. «Nende hetkede nimel seda sporti tehaksegi. Iga meeskond vajab seda teadmist, et need inimesed on meie selja taga.»

Ardo Kreek lisas: «Super, väga super. Ma ei tea, kas ma olen kunagi üldse suurema publiku ees mänginud, ega vist ei ole. Suur tänu kõigile, kes kohale tulid.»