See, mis klubile keelatud, on kohtunikele lubatud

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Sõber ja Aare Halliko
Andres Sõber ja Aare Halliko Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Rahvusvahelise korvpalliliidu FIBA ja Euroopa tugevaima klubisarja Euroliiga korraldaja ULEBi vastasseis sai mäletatavasti saatuslikuks Kalev/Cramo soovile osaleda Euroliiga järel tugevuselt teise sarja EuroCupi turniiril. Huvitaval kombel ei puuduta aga represseerivat poliitikat harrastava FIBA ähvardused vilemehi. EuroCupi turniiri avarvoorus mõistavad õigust kaks Eesti kohtunikku.  

«Kohtunike kohta käivat ametlikku infot pole siiani tulnud,» sõnas juba aastaid Euroliiga süsteemis tegutsev Aare Halliko. «FIBA keeld on seni puudutanud vaid klubisid. Ma pole kusagilt kuulnud, et näiteks mängijad ja treenerid ei tohi minna EuroCupi sarjas osalevasse meeskonda. Sama peaks kehtima ka kohtunike vilistamise kohta.»

Seega – mis pole keelatud, on lubatud. On mõistetav, et kohtunikud ei kiirusta vana maailma tugevaimaid klubimänge pakkuvast süsteemist lahkuma. Peale selle, et Euroliigas mängivad Euroopa parimad klubid, mõistavad seal ka õigust siinsed parimad kohtunikud. Euroliiga ja EuroCup on aga üks süsteem ning kohtunikel tuleb pendeldada kahe liiga vahet.

Peale Halliko pääses tänavu Euroliiga vilemeeste süsteemi Rain Peerandi. Seoses Euroliigas mängivate meeskondade vähendamisega kahanes ka Euroliiga süsteemis tegutsevate kohtunike arv. Kui veel mullu mõistis sellel tasemel õigust 94 vilemeest, siis tänavu on nimekirjas vaid 62 kohtuniku. Neist kaks on selles seltskonnas täiesti uued mehed. Üks neist kahest ongi Peerandi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles