Postimehe hinded Eesti koondislastele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti koondise algkoosseis kohtumiseks Kreekaga.
Eesti koondise algkoosseis kohtumiseks Kreekaga. Foto: Tairo Lutter

6 – Mihkel Aksalu, Ken Kallaste, Ragnar Klavan, Taijo Teniste, Karol Mets, Aleksandr Dmitrijev, Siim Luts, Konstantin Vassiljev, Pavel Marin, Sergei Zenjov, Gert Kams, Ats Purje, Sergei Mošnikov.

Eesti koondiselt ühtlane esitus. Keegi ei langenud otseselt ansamblist välja ning keegi ei tõusnud väga selgelt ka esile. Veidike rohkem paistsid ehk silma meeskonna liidrid Ragnar Klavan ja Konstantin Vassiljev, kes olid emotsionaalselt hästi mängus sees ja näitasid enda võitlusvaimuga teistele eeskuju.

Võrreldes kaaslastega käis mängutempo ehk veidike üle jõu üllatuslikult algkoosseisu pääsenud FC Levadia 21-aastasele mängumehele Pavel Marinile. Parema ääre tegutsemist kammitses ka avapoolaja sunnitud vahetus, kui vigastada sai kohtumist hoogsalt alustanud Taijo Teniste. Gert Kamsi mängu lülitudes jäi võitluslikkuse tase samaks, kuid kannatas natuke kvaliteet.

Kui veel norida, siis ründavate mängijatega. Teist kohtumist järjest lootis Eesti teravuse tegemisel Konstantin Vassiljevi kõrval Siim Lutsule ja Sergei Zenjovile. Kui Vassiljev oli teist mängu järjest aktiivne ja võrreldes tänavuse aasta eelnevate kohtumistega justkui ümber sündinud, siis sarnaselt Gibraltariga peetud kohtumisega jäi Lutsu ja Zenjovi puhul puudu teravusest ja otsustavusest karistusala lähistel ja selle sees.

Lõpuks maksid kätte kaks eksimust standardolukordades – markeerimata mees nurgalöögi järel ja ebaõnnestunult paigutatud müür. Kohtumise käigule vajutaski pitseri juba 2. minutil löödud värav ja seejärel kontrolliski Eesti justkui mängu kulgu – vallati palli ja oldi aktiivsemaks pooleks. Pealtnäha Kreeka ei mänginudki hästi, kuid samas tehti väljakul piisavalt, et Eesti ei suutnud luua väga ohtlikke olukordi. Parim võimalus värava löömiseks tekkis vahetusest sekkunud Purjel, kelle pealöök paarilt meetrilt tabas aga sisuliselt väravavahti. Sel hetkel oli seis aga juba Kreeka kasuks 2:0.

Kokkuvõttes Kreeka tegi Kreekat ehk kasutas ära kaks eestlaste eksimust. Lisaks loodi veel kaks võimalust, mis halvemal juhul oleks võinud lõppeda väravaga. Palli vallanud ning võitluslikku ja tahtejõulist jalgpalli näidanud Eestil lõi aga välja vana häda ehk palli valdamise väravaks realiseerimine. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles