Mardna: dopinguküsimuses tuleks halli tsooni koomale tõmmata (1)

Peep Pahv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Mardna.
Mihkel Mardna. Foto: Toomas Huik

«Et asi oleks selge: mina olen sada protsenti dopinguainete tarvitamise vastu, ja kui reeglid on kokku lepitud, tuleb neist kinni pidada. Küll aga võime arutleda selle üle, kas need reeglid on mõistlikud või mitte,» sõnab üks Eesti tuntumaid spordiarste Mihkel Mardna. 

Üheksakümnendate lõpul ja kahetuhandete alguses juhtis Mardna Eesti Antidopingu Keskust, mis oli praegu Eestis dopinguvastase võitlusega tegeleva sihtasutuse Eesti Antidoping eelkäija. Rio olümpial tegutses ta Eesti koondise peaarstina ning dopinguvastase võitlusega seotud probleemid on talle hästi tuttavad.

Mardna ei karda välja ütelda, et näiteks tänavune nii-öelda moedopinguaine meldoonium, nagu ka mõni teine aine, ei peaks kuuluma keelatud ainete nimekirja, sest rahvusvahelises kirjanduses pole ta leidnud ühtegi artiklit, mis tõestaks selle olulist mõju saavutusvõime parandamisele.  

«Dopinguvastase võitluse algne idee oli kaitsta sportlase tervist. Tänaseks on dopinguvastase võitluse fookus muutunud ja sellest on saanud isegi majandusharu. Laboritel ja inimestel on avanenud võimalus sellega väga hästi teenida,» sõnab Mardna. «Tegelikult tuleks taas esile tõsta sportlaste tervise kaitse ning keelatud ainete nimekirjas peaks olema: peptiidhormoonid, anaboolsed steroidid, psühhotroopsed ained. Kõik! See lihtsustaks mängu.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles