«Et asi oleks selge: mina olen sada protsenti dopinguainete tarvitamise vastu, ja kui reeglid on kokku lepitud, tuleb neist kinni pidada. Küll aga võime arutleda selle üle, kas need reeglid on mõistlikud või mitte,» sõnab üks Eesti tuntumaid spordiarste Mihkel Mardna.
Tellijale
Mardna: dopinguküsimuses tuleks halli tsooni koomale tõmmata (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheksakümnendate lõpul ja kahetuhandete alguses juhtis Mardna Eesti Antidopingu Keskust, mis oli praegu Eestis dopinguvastase võitlusega tegeleva sihtasutuse Eesti Antidoping eelkäija. Rio olümpial tegutses ta Eesti koondise peaarstina ning dopinguvastase võitlusega seotud probleemid on talle hästi tuttavad.
Mardna ei karda välja ütelda, et näiteks tänavune nii-öelda moedopinguaine meldoonium, nagu ka mõni teine aine, ei peaks kuuluma keelatud ainete nimekirja, sest rahvusvahelises kirjanduses pole ta leidnud ühtegi artiklit, mis tõestaks selle olulist mõju saavutusvõime parandamisele.