Märtini meenutused: tahe, paradiis ja äpardus

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markko Märtin 2003. aastal kihutamas Ford Focusega Lõuna-Eesti teedel.
Markko Märtin 2003. aastal kihutamas Ford Focusega Lõuna-Eesti teedel. Foto: Margus Ansu

Kodumaised rallifännid meenutavad ikka hea sõnaga aegu, mil MM-sarja tippkonkurentsis kihutas Markko Märtin. Toonane konkurents oli ülimalt tihe, kuid selles tulises heitluses noppis Märtin viis võitu ning saavutas 2004. aastal kokkuvõttes 3. koha. Nii vaadatakse lootusrikkalt järgmise hooaja poole, kui taas suureneb stardis olevate tiimide arv, tulevad välja uued autod ja taas peaks konkurentsivõimeliste rehvidega kihutama Ott Tänak.

Hiljuti meenutas Märtin koos M-Spordis 23 aastat logistikuna töötanud John Millingtoni ja Carlos Sainzi pikaaegse kaardilugeja Luis Moyaga vanu häid aegu, kui ta oli üheks külaliseks vestlussaates «Racing Stories».

Ühiselt jõuti järeldusele, et rallimaailmas on pidevalt tõusnud professionaalsus ja enam ei ole võimalik olla mingi kindla võistluse või rallitüübi spetsialist. Ühiselt leitigi, et sellise spetsialiseerumise väljasuretamisele pani aluse just Sainz, kes suutis olla hea igal teekattel. «Tema alustas seda trendi,» rääkis Märtin, kuidas on jõutud tänapäeva, kus ei ole enam eriti konkreetseid asfaldispetsialiste või Skandinaavia rallide eksperte.

Ka eestlane suutis selles vallas astuda just Sainzi jälgedes. «Tavaliselt ei ole Põhja-Euroopast pärit sõitjad asfaldil head. Markko oli aga asfaldil hea,» tunnustas hispaanlane.

«Kohe alguses mitte,» jäi Märtin siiski talle omaselt tagasihoidlikuks.

Legendaarne Eesti rallisõitja meenutas oma karjäärist siiski hea sõnaga mitmeid huvitavaid seiku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles