Majandustudeng Martin Lember on üks neist, kes otsustas tänavu esimest korda Tartu maratoni suuskade alla võtta.
Õige mees käib ära laulupeol ja maratonil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiesti esimene kord, ei ole kunagi maratonil käinud,» ütleb ta oma kogemuste kohta, «ei jooksul, ei rattal ega suusal.»
«Eelmisel aastal ma olin toetustiimis ergutamas, sõpradele jooki pakkumas ja batoonikest jagamas,» räägib noormees, kust maratonipisik külge hakkas, «nüüd otsustasin ise ka minna.»
Julge hundi rind on rasvane – Lemberi maratonidebüüt sünnib kohe täispikal, 63-kilomeetrisel rajal. «Maraton on ju 63 kilomeetrit,» selgitab ta, «see poolik distants ei tundu sugugi nii atraktiivne. 63 kilomeetrit on ikka saavutus.»
Mehe mõõdupuu
Nõukogude ajal oli õige mehe mõõdupuu see, kui sul oli nahkpintsak ja sa olid vähemalt korra Tartu maratoni läbi sõitnud. Praegu pole nahkpintsak enam näitaja. 1986. aastal sündinud Lemberi sõnul on õige mees see, kes on ära käinud laulupeol ja Tartu maratonil.
Kui selline vägitükk on siiski otsustatud ette võtta, ei tohiks suusad olla väga võõrad liikumisvahendid. «Suusatamas on käidud, rohkem küll väiksena,» ütleb Lember, «hiljem olen põhiliselt mäe peal käinud.»
Mullu soetas mees endale ka korraliku murdmaavarustuse. «Mõtlesin, et võiks ju murdmaad ka proovida,» sõnab ta.
Suusasport on Lemberil ka tugitoolisportlasena pidevalt lähedane olnud: «See on nii tore ala,» kiidab ta, «meil on ju suurepärased ilmad ja väga head tingimused selle harrastamiseks, nii et miks mitte.»
Nädalavahetuseks prognoositavat külma Lember ei pelga, pigem on olukord seda huvitavam: «Tuleb välja mõelda, mis selga panna ja kuidas hakkama saada.»
Päris külma kõhuga Lember pühapäeval siiski rajale ei lähe. «Natuke on trenni ikka tehtud,» sõnab ta, «oma 150 kilomeetrit tuleb mul ära.» Treeninud on ta iseseisvalt põhiliselt Tähtveres ja dendropargis.
«Esimest korda minek, ega ei kujuta täpselt ette, mis sellest kõigest saab,» on maratonidebütant mõnevõrra ärevil, «olen kuulnud, et paljud treenivad tunduvalt-tunduvalt rohkem, aga on ka neid, kes on 10–20-kilomeetrise treeninguga maratonile läinud.»
Lember on realist ja hakatuseks ei sea endale suuremat eesmärki kui edukalt finišisse jõuda.
«Lisaks lähevad mul mõned sõbrad, endised klassikaaslased samuti esimest korda maratonile, mõnele neist võiks ikka ära teha,» pakub ta järgmise eesmärgi, «ma ei tea, kuidas nende vorm on.»
Viimaseks ei jää
Viimaseks ei taha Lember mingil juhul jääda, aga ajalise tulemuse peale ta ei mõtle. «Tuleb mõnusalt sõitu nautida ja iseendaga võidelda,» ütleb ta, «tunda, et oled endast finišijoonel kõik andnud.»
Martin Lember stardib pühapäeval numbriga 5156.
Treener
Jaak Teppan soovitab:
• Suusad tuleb hästi ette valmistada. Korralik hästi määritud suusk annab rajal kõva plussi ja säästab tervist.
• Läbimõeldud sõit. Kui tugevat ettevalmistust pole, ei tohi minna suurt tulemust püüdma – on oht end esimese kümne kilomeetriga kinni sõita. Pigem suusatada tasa ja targu.
• Riietus tuleb läbi mõelda, sest oodata on külma ilma. Hoolikalt tuleks kinni katta käed-jalad, nägu, kõrvad ja kubemepiirkond.
• Maratoni eel võiks süüa kolm päeva korralikku süsivesikurikast toitu. Pigem võib 2–3 kilo juurde süüa, et maratonipäeval jätkuks energiat lõpuni. Lisaks puder ja pannkoogid maratonihommikul.
• Maratoni ajal igas toidupunktis rahulikult korralik joomine-söömine.