Eesti naiste saalihokikoondis valmistub MMiks ja osaleb Läti liigas

Postimees Sport
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saalihoki.
Saalihoki. Foto: Elmo Riig

Järgmise aasta veebruaris mängivad 29 maailma saalihokinaiskonda kolmes erinevas riigis edasipääsemise eest 2017. aasta lõpus peetavatele maailmameistrivõistlustele. Eesti koondnaiskond võistleb oma alagrupis Šveitsi, Saksamaa, Hollandi ja Austriaga. Mängud peetakse Itaalias Celanos.

Et tugevaks ühtseks naiskonnaks kasvada, rohkem kokkumängu harjutada ja rahvusvaheliste mängude kogemust saada, osaleb Eesti naistekoondis esmakordselt Läti meistrivõistlustel. Kaasa mängitakse kaks ringi. Koondise peatreener Pavel Semenov märkis, et Läti liigas osalemine annab hea võimaluse katsetada erinevaid mänguskeeme ja erinevaid mängijate kombinatsioone. 

Lisaks on Semenovi hinnangul hea see, et kui Eesti meistrivõistlused oktoobri teises pooles alles algasid, siis Läti liiga algas juba septembris ja nii on koondisekandidaadid saanud pidada juba viis mängu. «See on meile suurepärane võimalus mängupraktikaks ja sel hooajal sporti naasnud kogenud mängijad on kiiresti optimaalse vormi saavutanud ning noored väga väärtuslike rahvusvaheliste mängude kogemusi kogunud,» selgitas Semenov.

Kodumäng tulekul

Praeguseks on eestlannade kontol kolm võitu ja kaks kaotust. Järgmine kodumäng peetakse sel pühapäeval, 30. oktoobril Tartus Eesti Maaülikooli spordihallis, vastane on FK Kekava. 

Koondise kapten Elen Marunevitš ütles, et praeguste mängude põhjal on selge, et tuleb parandada üks-ühele situatsioonide lahendamist kaitses, tuleb olla esimesena palli juures, kaitsta oma väravaesist iga hinnaga, parandada vabade tsoonide leidmist palliga mängus ja viske kvaliteeti, jagada täpseid ja läbimõeldud sööte ning muidugi tekkivad olukorrad vastase värava ees realiseerida.

«Koondise kandidaadid on ka teadlikud, et tuleb aktiivselt tegeleda füüsilise vormi parandamisega. Tuleb keha ja vaim valmis seada eesseisvateks järjestikusteks rasketeks mängudeks Itaalias, kus taastumisaeg on minimaalne. Tuleb aru saada, et iga jõusaalis veedetud minut, tehtud samm jooksurajal ning ettevalmistuseks veedetud aeg on hindamatu,» lisas Marunevitš.

Koondise abitreener Joel Heine märkis, et seni on naiskond mänginud hea tiimina, aga on ka arenguruumi. «Palju tööd on vaja teha individuaalsete oskuste, näiteks peale löömise ja triblamisega. Kui suudaksime neid elemente parandada, siis oleksime mängudes efektiivsemad,» selgitas ta.

Hea võistkonnavaim

Viimati jõudis Eesti koondnaiskond finaalturniirile 2009. aastal. Pärast seda on osaletud kolmel kvalifikatsiooniturniiril, kuid lõppvõistluse pääsu pole õnnestunud lunastada.

Uueks kvalifikatsiooniturniiriks valmistumine läheb üldjoontes nii treenerite kui kapteni hinnangul hästi. Semenov ütles, et mängijad on motiveeritud ja iga koha täitmiseks on kõva konkurents. Heine lisas, et hea on näha mängijate keskendumist oma tegevusele ning head võistkonnavaimu.

Marunevitš rääkis, et koondise kogunemistel ning mängitud mängudel on naiskond palju analüüsinud, arutlenud ja viidanud nii hästi tehtud asjadele kui ka pisut kehvematele olukordadele. «Mina usun meie naiskonda ja olen kindel, et niipea, kui igaüks saab aru oma rollist sellel teekonnal, oleme võitmatud,» ütles ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles