Galerii: kuningas Baudouini staadion peidab väsinud välimuse taga põnevat ajalugu

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuningas Baudouini staadion, kus Eesti jalgpallikoondis kohtub homme MM-valikmängus Belgiaga, on pealtnäha ajahambast puretud, kuid peidab enda sügavustes palju põnevat.

Alustuseks tuleb öelda, et erinevalt paljudest moodsatest areenidest lastakse ajakirjanikel Belgia rahvusstaadionil täiesti vabalt ringi hulkuda. Mänguks viimaseid ettevalmistusi tegevad töömehed tervitavad naeratades ja soovivad jõudu, isegi Belgia riietusruumi ukse vahelt saab sisse piiluda või käia muruplatsi servas proovimas, kui pehmed on varumeestepingid.

Staadionikoridoridest leiab palju märke staadioni ja seeläbi Belgia spordi kuulsusrikkast ajaloost. Ridamisi on seintel Belgia eri põlvkondade vutitähtede Enzo Scifo, Wesley Soncki, Filip de Wilde, Jan Ceulemansi ja Eric Geretsi raamitud-klaasitud vutisärgid.

Pronksiste käejälgedega avaldatakse austust Michel Preud'homme'ile ja Lorenzo Staelensile, aga ka näiteks pikamaajooksude kunagisele maailmarekordimehele Emiel Puttemansile ja rattatähele, viiekordsele Tour de France'i võitjale Eddy Merckxile. Huvitaval moel on äramärkimise vääriliseks peetud ka Rootsi jalgpallurit Pär Zetterbergi, kes veetis suure osa oma karjäärist Brüsseli Anderlechti ridades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles