Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kuidas väljuda rahastamise nõiaringist?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Juhan Mettis (valges) septembris toimunud Tallinna MK-etapil, kus ta sai kaela hõbemedali | FOTO: Raul Mee

«Eesti Olümpiakomitee hakkab sportlasele korralikku palka maksma vaid juhul, kui tiitlivõistlustelt on supertulemus ette näidata. Jääb küsimus: kuidas peaks jõudma supertulemuseni, kui ettevalmistuseks pole raha?» arutleb judoka Juhan Mettis Eesti spordi igipõlise küsimuse ehk rahastamise üle. 26-aastane Mettis jõudis sellel aastal medalikohale neljal MK-etapil ning Euroopa meistrivõistlustel sai ta seitsmenda koha. Rio olümpialt jäi tartlane välja kõige napimalt.

Kokkuvõttes pole Mettisel ühtegi tiitlivõistluste medalit ette näidata ja see omakorda tähendab, et praegu on ta Eesti Olümpiakomitee (EOK) silmis C-taseme sportlane, kes saab iga kuu 500 eurot ettevalmistustoetust. Mettise kolleeg Grigori Minaškin tõusis EMil kolmandale kohale ning tema seis on täiesti teistsugune: ettevalmistustoetus on 1400 eurot kuus ning sellele lisandub 950 euro suurune netopalk. Minaškin käibki kogu sügise  mööda välislaagreid, Mettis töötab samal ajal Tartus kehalise kasvatuse õpetajana, olles ka klassijuhataja. Lisaks korraldab ta õhtuti judotreeninguid.

Detsembris läheb Minaškin koos treeneri Aleksei Budõliniga Jaapanisse võistlema ning hiljem jäädakse kaugele maale laagrisse. Tegelikult oleks rahvusvaheline alaliit hea meelega rahastanud ka Mettise Jaapani-reisi, kuid sportlane ei saanud töökohustuste tõttu laagrisse sõita.

«Tööandja tuli eelmise olümpiatsükli jooksul mulle palju vastu ja olen selle eest väga tänulik. Nüüd peab tööd ka tegema,» tunnistas ta. «Praegu võtsin spordi osas aja maha ja selle aastanumbri sees olen kodus, samal ajal püüan vaikselt trenni teha. Esimene treeninglaager on planeeritud jaanuarisse. Kogu see hooaeg on üks suur küsimärk, kuid kindel on see, et püssi ma põõsasse veel ei viska. Eesmärgiks on EM ja MM, mis toimuvad Poolas ja Ungaris.»

Mettise sõnul on ta Eesti sportlase tüüpilises nõiaringis. Ühelt poolt on EOK pakkunud välja korralikku toetuste programmi sportlastele, kes on võitnud tiitlivõistlustelt medali. Medalist ilma jäänud spordimees on aga vaeslapse rollis ja ilma tööl käimata ots otsaga kokku ei tule. Kuid kas täiskohaga tööd tehes on üldse võimalik päästva medalini jõuda? «Nõiaring. Minu tööpäev algab kell kaheksa hommikul ja kestab poole kuueni. Vähemalt ei pea kehalise kasvatuse õpetaja õhtuti tunnikontrolle ja kontrolltöid parandama. Klassijuhataja ametiga tuleb vahel ka õhtuti tegelda. Mõnikord lihtsalt ei jaksa pärast pikka tööpäeva trenni minna,» rääkis Mettis oma igapäevaelust.

Judokadele on välislaagrid ja tugevad treeningpartnerid asendamatu edasiviiv jõud, teisiti areneda on väga keeruline. Välislaagrid on kallid ja nõuavad aega. «Alaliidu kaudu jõuab minuni EOK ettevalmistustoetus 500 eurot kuus, mida tohib kasutada vaid ettevalmistuseks. Süüa selle eest osta ei tohi. Seega pole võimalik, et ma praegu tööl ei käiks. Sõlmisin judoliiduga selle toetuse kättesaamiseks lepingu, mille sisu on umbes järgmine: kõik õigused on nendel, kõik kohustused jäävad sportlasele. See on loomulikult tore ja vajalik toetus, kuid fakt on see, et päriselt see mind ju ei aita. Ainus võimalus oma seisu parandada on tiitlivõistlustelt medal võita,» rääkis ta. Nõiaringist välja pääsemiseks tuleb seega läbida keeruline teekond ja töö kõrvalt treenida.

«Ühe õlekõrrena terendas vahepeal võimalus, et ehk pääsen armee palgale. Seal on asja juba poolteist aastat arutatud ja nüüd sain mitteametliku info, et mina valituks ei osutunud. Pole viga, elu läheb edasi. See oleks andnud võimaluse mõneks ajaks töökohast loobuda ja spordile keskenduda. Keegi peab alati ilma jääma ja ega see otsus mind tegelikult ei üllatanud,» ütles ta.

Igal asjal on alati kaks külge. Kui Mettis peaks ikkagi tiitlivõistlustel edukas olema, siis seda magusam see edu tema jaoks oleks. «Tegelikult näitasin, et töö kõrvalt on võimalik korralik tase saavutada, kuid samamoodi jätkates ei ole võimalik juurde panna. Nüüd peaks hakkama tippsportlaseks,» mõtiskles ta.

Peaaegu kõik Mettise konkurendid keskenduvad spordile ja enamasti tehakse imestunud nägu, kuuldes, et eestlane võistlustelt või laagritest taas Tartusse tööle kiirustab. «Laagrites olen suhelnud konkurentidega ja nemad kõik on tippsportlased. Saavad kuus tuhande euro ümber toetust ja keskenduvad spordile, trenni tehakse mitu korda päevas. Neil on raske uskuda, et ma tööl käin. Võistlustel saan tihtipeale nendest meestest jagu.»

Vahepeal levisid ka jutud, et Mettis kaalub spordist loobumist, kuid ta otsustas, et vähemalt korra tahab ta end tiitlivõistlustel veel näidata. «Praegu võtan ühe aasta korraga ja suurteks eesmärkideks on EM ja MM, lisaks osalen universiaadil. Kui tiitlivõistlused peaksid ebaõnnestuma, siis on tõesti raske edasi minna,» ütles ta.

Praegune rahastamissüsteem ei soosi Mettise sõnul neid, kellel pole endal piisavalt raha ettevalmistuskulude katmiseks. «Tulevikus on Eesti spordis kindlasti lihtsam läbi lüüa lastel, kes tulevad jõukast perest. Eks see ole lõpuks ka mingis mõttes loogiline: ellu jäävad tugevamad.»

Tagasi üles