Kuidas väljuda rahastamise nõiaringist?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Juhan Mettis (valges) septembris toimunud Tallinna MK-etapil, kus ta sai kaela hõbemedali

FOTO: Raul Mee

«Eesti Olümpiakomitee hakkab sportlasele korralikku palka maksma vaid juhul, kui tiitlivõistlustelt on supertulemus ette näidata. Jääb küsimus: kuidas peaks jõudma supertulemuseni, kui ettevalmistuseks pole raha?» arutleb judoka Juhan Mettis Eesti spordi igipõlise küsimuse ehk rahastamise üle. 26-aastane Mettis jõudis sellel aastal medalikohale neljal MK-etapil ning Euroopa meistrivõistlustel sai ta seitsmenda koha. Rio olümpialt jäi tartlane välja kõige napimalt.

Kokkuvõttes pole Mettisel ühtegi tiitlivõistluste medalit ette näidata ja see omakorda tähendab, et praegu on ta Eesti Olümpiakomitee (EOK) silmis C-taseme sportlane, kes saab iga kuu 500 eurot ettevalmistustoetust. Mettise kolleeg Grigori Minaškin tõusis EMil kolmandale kohale ning tema seis on täiesti teistsugune: ettevalmistustoetus on 1400 eurot kuus ning sellele lisandub 950 euro suurune netopalk. Minaškin käibki kogu sügise  mööda välislaagreid, Mettis töötab samal ajal Tartus kehalise kasvatuse õpetajana, olles ka klassijuhataja. Lisaks korraldab ta õhtuti judotreeninguid.

Detsembris läheb Minaškin koos treeneri Aleksei Budõliniga Jaapanisse võistlema ning hiljem jäädakse kaugele maale laagrisse. Tegelikult oleks rahvusvaheline alaliit hea meelega rahastanud ka Mettise Jaapani-reisi, kuid sportlane ei saanud töökohustuste tõttu laagrisse sõita.

«Tööandja tuli eelmise olümpiatsükli jooksul mulle palju vastu ja olen selle eest väga tänulik. Nüüd peab tööd ka tegema,» tunnistas ta. «Praegu võtsin spordi osas aja maha ja selle aastanumbri sees olen kodus, samal ajal püüan vaikselt trenni teha. Esimene treeninglaager on planeeritud jaanuarisse. Kogu see hooaeg on üks suur küsimärk, kuid kindel on see, et püssi ma põõsasse veel ei viska. Eesmärgiks on EM ja MM, mis toimuvad Poolas ja Ungaris.»

Tagasi üles