Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Jalgpalli kõige hirmsamad saladused lasti paisu tagant valla

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Barry Bennell sattus esimest korda kohtu ette 1990ndate keskpaigas Ameerika Ühendriikides. | FOTO: Will Dickey/AP

Inglismaa jalgpalliüldsuses valitseb hirm ja šokk. Kahe nädala eest rääkis endine jalgpallur Andy Woodward, kuidas treener teda väikese poisina seksuaalselt ära kasutas. Seejärel hakkas lumepall veerema, üksteise järel on oma lugudega lagedale tulnud mitukümmend endist profijalgpallurit, kes lapsena samasugust vägivalda tunda said. Paljude suul on aga küsimus, kas saame olla kindlad, et praegu mõni selline treener ei tegutse.

Skandaali keskmes on 1980ndatel ja 1990ndatel Manchester City, Crewe Alexandra, Stoke City ja Leeds Unitedi noortega töötanud Barry Bennell. «See oli tema viis saada teada, millised mängijad on nõrgemad ja pehmemad. Kõik sai alguse esimeste nädalate jooksul. Ühel hetkel hakkas ta mind katsuma, peagi läks asi hullemaks – ta vägistas mind. Ma ei taha öelda, mitu korda ta seda täpselt tegi, kuid see toimus nelja aasta jooksul,» rääkis Woodward ajalehe The Guardian veergudel oma lapsepõlvest Crewe’i meeskonnas.

Kummastav oli klubi vastus: Woodwardi loole reageeriti alles viis päeva hiljem, kui Crewe’i juht John Bowler lubas asja uurima hakata. Selleks ajaks oli juba kuus endist jalgpallurit avalikult rääkinud, mida treener Bennell nendega tegi. Küsimusi tekitab ka asjaolu, et 1992. aastal otsustas klubi Bennelli vallandada, kuid seni pole avaldatud, mis põhjusel.

Seos enesetappudega?

Bennell pole tegelikult Inglismaa üldsusele tundmatu nimi. Esimest korda vahistati ta 1994. aastal, kui ta oma noorterühmaga Ameerika Ühendriikides suvises treeninglaagris viibis. 13-aastane briti poiss süüdistas treenerit seksuaalses ärakasutamises ja Bennell võeti Florida osariigis kinni. Ta mõisteti neljaks aastaks vangi. Ookeani taga lasti treener siiski enneaegu vabaks, kuid kodumaal vahistati uuesti. 1998. aasta kohtuotsusega mõisteti Bennell süüdi kuue 9–15-aastase poisi ahistamises. Talle määrati üheksa-aastane vanglakaristus.

Endine Inglismaa koondislane Paul Stewart meenutas Manchester Citys veedetud aega. «Ühel päeval sõitsime autoga, kui ta hakkas mind katsuma. Ehmatasin end poolsurnuks, ma ei teadnud, mida teha,» rääkis ta. «Lõpuks sai sellest seksuaalne ärakasutamine. Ta ähvardas tappa mu ema, isa ja kaks venda, seega ei saanud ma sellest kellelegi rääkida. Hingehaavad tõid lõpuks kaasa probleemi alkoholi ja narkootikumidega. Asi muutus kogu aeg hullemaks. Kui ma ei mänginud hästi, siis ähvardas ta mind vägivalla või seksuaalse ärakasutamisega. Ta oli koletis.» Stewart esindas eduka karjääri jooksul peale City ka Tottenhami, Liverpooli, Sunderlandi ja Stoke Cityt.

Chris Unsworth veetis samamoodi kui Woodward lapsepõlve Crewe Alexandras. «Me ei rääkinud sellest poistega omavahel mitte kunagi, kuid mind vägistati 50–100 korda,» ütles ta. Unsworthi sõnul kutsus treener Bennell lapsi nädalavahetusteks enda juurde külla ja võttis endaga voodisse korraga kaks kuni kolm poissi, vahendab BBC.

Andy Woodward aastal 1999 | FOTO: Malcolm Croft/AP

Mitu Bennelli käe all treeninud jalgpallurit on teinud enesetapu, teiste hulgas ka Walesi legend Gary Speed ja endine Manchester Unitedi mängija Steve Davies. Väidetakse, et nemad olid Bennelli nn lemmikud, kuid tõendeid selle kohta ei ole. Davies võttis endalt elu 1992. aastal, olles 30-aastane ja mängides Swansea Citys. Speed poos ennast üles 2011. aastal, kui ta oli esimest aastat Walesi koondise peatreener.

Kõigi aegade suurim skandaal

Kuigi praeguse skandaali keskmes on Bennell, näitavad märgid, et palju samalaadseid juhtumeid võib olla veel saladuses. 21. novembril avas Inglismaa jalgpalliliit telefoniliini, kus lapsed, treenerid, klubitöötajad ja lapsevanemad saaksid rääkida oma traumadest. Esimese kahe tunni jooksul tuli 50 kõnet, praeguseks on oma muret kurtnud enam kui 800 inimest. Politseisse on pöördunud juba 350 kannatanut.

Alaliidu juhi Greg Clarke’i sõnul võib see olla suurim Inglismaa jalgpalliliitu puudutav skandaal. «Kindlasti on see kõige suurem, mida mina mäletan,» tunnistas ta. Clarke’i sõnul otsustas alaliit, et esialgu ei võta nad ühendust ühegi kannatanuga. «Otsustasime üheskoos politseiga, et meie ametlikult ühegi ohvriga ei räägi, see peab olema politsei töö. Me ei tohi uurimist segada.»

Teisipäeval teatas politsei, et viimaste ülestunnistuste valguses esitati Bennellile süüdistus alla 14-aastase poisi seksuaalses ärakasutamises aastatel 1981–1985. Bennell peaks kohtu ette astuma 14. detsembril.

Ilmselt avaldatakse selliseid lugusid Inglismaa meedias ka tulevikus. Kõlama jääb arvamus, et skandaal paisub veelgi. Kuigi üldiselt toetavad tuntud inimesed oma lugudega lagedale tulnud sportlasi, leidub ka teisiti mõtlejaid. Noolemängu viiekordne maailmameister Eric Bristow teatas, et seksuaalse ahistamise ohvrid ei ole «tõelised mehed. Hiljem palus ta küll vabandust, kuid vahepeal jõudis telekanal Sky endise sporditähe kommentaatori kohalt vallandada.

Pedofiil tungis koju

Sellel nädalal tuli avalikuks veel üks ränk ülestunnistus, mis puudutas 2002. aastal pedofiilias süüdi mõistetud endist noortetreenerit George Ormondi. Seni olid tema vastu tunnistusi andnud mehed jäänud anonüümseks, kuid teisipäeval avaldas The Guardian hirmuäratava loo, kus oma lapsepõlve Ormondi käe all meenutab Derek Bell. Ormond oli tema treener vanuses 12–16 aastat, kui nad kuulusid hea mainega Montagu and North Fenhami jalgpalliklubisse.

Bell pääses Ormondi hirmuvalitsuse alt 1979. aastal, kui sõlmis 16-aastasena profilepingu Newcastle Unitediga. Ta meenutas, et piinad said alguse riietusruumis, kus toona kõigest 24-aastane treener Ormond lapsi ennast katsuma sundis. Hiljem suutis treener võita Belli vanemate usalduse ning hakkas poissi autoga koju sõidutama. Lõpuks otsis Ormond pidevalt põhjusi, miks ööseks perekond Bellide juurde jääda.

«Lõpuks oligi ta minu kodus. See oli lihtsalt hirmus.» Ormond ööbis vahel Belli vanema venna toas, kuna venda ennast polnud alati kodus. «Ta sundis mind endaga voodisse minema ja kasutas mind seksuaalselt ära. See tekitas uskumatut südamevalu. Mu ema ja isa magasid kõrvaltoas ja tema kasutas mind samal ajal seksuaalselt ära. Sügaval teadsin, et see pole normaalne, kuid ma ei julgenud sellest rääkida. Kartsin tohutult,» rääkis ta.

Lõpuks, mitukümmend aastat hiljem, oli Bell ikkagi see, kes Ormondi asjus esimesena suu lahti tegi. Mees nägi, kuidas tema endine treener puu tagant ühte Newcastle Unitedis treeninud pagulast piilus. Pärast seda otsustas Bell, et peab midagi ette võtma. Ta pani diktofoni taskusse ja läks Ormondi juurde koju. Bell päris, miks treener oma lastega niimoodi teeb. «Ta küsis esimese asjana vastu, ega ma ei kavatse politseisse minna. Vastasin, et tahan seda kõike teada lihtsalt enda südamerahu pärast. Ta isegi mitte ei vabandanud,» meenutas Bell. Endine jalgpallur kogus helisalvestisega piisavalt infot. Järgmise 18 kuu jooksul tegi ta politseiga palju koostööd, kokku saadi seitse tunnistajat, kes anonüümselt Ormondile kohtus vastu astusid. Treenerit karistati kuueaastase vangistusega.

Nüüd ütles Bell Inglismaa meediale, et väga suure tõenäosusega sattus mitmekümne aasta jooksul seksuaalse ahistamise ohvriks tunduvalt rohkem lapsi kui seitse. Ta kinnitas, et vaikides sellest probleemist lahti ei saa ning tulevikus peavad võimalikult paljud oma loo avalikult ära rääkima. See julgustaks ka praegu trennis käivaid poisse ülekohtule vastu astuma.

Kuidas edasi?

Inglismaa spordimaailm on šokis, kuid paljud avaliku elu tegelased nõustuvad, et nendest asjadest tuleb rääkida avatult. Teisiti sellistest treeneritest lahti ei saagi. Võimalik, et nii Bennelli kui Ormondi puhul said klubid toimunust lõpuks teada, kuid ka nemad ei pöördunud politsei poole, vaid otsustasid treeneri lihtsalt vallandada. Sellel nädalal teatas Londoni Chelsea meeskond, et seoses pedofiiliskandaaliga alustati klubisisest uurimist. The Telegraphi andmetel pakkus Chelsea oma endisele noormängijale raha, et viimane treeneri kuritegudest vaikiks.

«Kohutav, et mõned mu kolleegid on pidanud niimoodi kannatama, samal ajal kui nad tegid sporti, mida armastasid,» ütles Manchester Unitedi ja Inglismaa koondise kapten Wayne Rooney. «Oluline on, et inimesed teaksid: nendest asjadest võib rääkida. Abi on saadaval ja keegi pea vaikuses piinlema.»

Andy Woodward, kes anonüümsusele viimaks lõpu tegi, on mitmekümne kaasvõitleja üle uhke. «Nii emotsionaalne, nii uhke. Kergendus. Nii paljudel jätkub tugevust hakata vastu kurjusele, mis on meid pikalt jälitanud,» teatas ta sotsiaalmeedia vahendusel.

Tagasi üles