Mõjukatel jalgpalliklubidel on järjest suurem sõnaõigus ka koondiste tasemel. Kas rikaste tiimide mõju võib tulevikus kasvada nii suureks, et ei pea enam mängijaid koondisse laskma?
Jalgpalliklubid istuvad koondistele pähe
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
23. veebruar 2011, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast suviseid jalgpalli maailmameistrivõistlusi Lõuna-Aafrika Vabariigis läks Saksamaa suurklubi Müncheni Bayern tülli Hollandi jalgpalliliiduga. Põhjuseks Bayerni tähtmängija Arjen Robbeni MMil saadud vigastus, mille tagajärjel pidi hollandlane tegema pika mängupausi – väljakule naasis ta alles 2011. aasta alguses.
Alguses nõudis Bayern Hollandi alaliidult rahalist kompensatsiooni ja alles veebruari esimestel päevadel jõudsid pooled lahenduseni ning peavad järgmise aasta 22. mail Münchenis Allianz Arenal sõprusmängu.
Robbeni näitest julgust saanud Hollandi jalgpalliklubi Rotterdami Feyenoord on aga samasuguse kahjunõude esitanud Taani jalgpalliliidule, kuna nende ründaja Jon Dahl Tomasson pole pärast MMi klubi eest pallinud.
Tomasson sai MM-finaalturniiri viimases alagrupimängus Jaapaniga trahvilöögil põlvekõõluse vigastuse. Feyenoord väidab, et Tomasson pidi vigastusega edasi mängima, sest Taani koondisel olid kõik vahetused juba kasutatud, teatab Hollandi rahvusringhääling NOS.
Raha suur tähtsus
Feyenoord, kes nõuab umbes miljonit eurot, andis juba varem teada, et jälgib erilise huviga Robbeni juhtumit. Bayern ja Hollandi Kuninglik Jalgpalliliit leidsid siiski ilusa, jalgpalli pooldava lahenduse.
«See oli tegelikult ilus kompromiss ja selleni võinuks jõuda ilma süüdistuste ja nõudmisteta, paraku on selline käitumine tavaline,» kommenteeris Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. «Raha tähtsus maailmas on ebameeldivalt suur ja seepärast võib kindlalt väita, et klubid on liiale läinud. Jalgpalli, ka klubijalgpalli edu juured on mängus endas ja tema inimlikus olemuses, ja need juured on nii sügaval, et seni ei ole jalgpallis ja tema ümber liikuv meeletu raha – alates teletuludest kuni kihlveokontorite käiveteni välja – suutnud ala hävitada ja tema sportlik olemus on jäänud suurtes piirides endiseks. Seda võiksid klubijuhid taibata ja leppida sellega, et elus juhtub igasuguseid asju.»
Tegelikult räägiti pärast suviseid jalgpalli maailmameistrivõistlusi palju sellest, et MM on minetanud oma kunagise sära ja Euroopa klubijalgpalli tähtsaim võistlus Meistrite liiga lükkab iga nelja aasta tagant toimuva jalgpallipeo vuti tähtsaima turniiri troonilt.
Vana kooli jalgpallifännid, kes MMi kõige vägevamaks turniiriks peavad, võivad sellele väitele vastu vaielda, kuid tegelikult peab tunnistama, et klubijalgpall sekkub järjest tugevamini koondistesse.
Et maailma mõistes pisemate koondiste mängijaid saab šantažeerida, pole mingi uudis. Näiteks võib tuua kas või New Yorgi Red Bullsis mängiva eestlase Joel Lindpere, kes oli alati kohusetundlikult rahvusesinduse särgis esinenud, kuid USAsse siirdununa järsku sinisärgi kandmisest loobus.
Kuigi Lindpere on öelnud, et otsus oli tema enda teha, ütles Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli enne EM-valikmängu Itaaliaga meedia vahendusel: «Arutasime Joeliga teemat ja leidsime, et praegu on õigem tal sinna jääda. Antud perioodil on tal vaja enda staatust koduklubi juures kindlustada. Joeli edasist karjääri silmas pidades oli tal mõistlikum USAsse jääda. Tuleviku mõttes on see kõigile kasulikum.»
Selline põhjendus viitab aga selgelt, nagu võinuks USA suurlinna klubi põhitegijate hulka kuulunud Lindpere koondise juurde tulles oma koha Red Bullsi põhikoosseisus kaotada ja EM-valikmängudest jäi ta kõrvale just selle pärast. Pohlak siiski ei usu, et praeguste jalgpallijuhtide ajal klubid liialt võimust võtavad. Siiski tuleks tuleviku suhtes valvas olla.
Eestis sellist olukorda ei teki
«Usun, et üldises plaanis on praegu siiski asjad õigesti paigas – pean silmas klubi- koondisemängude suhteid – ja suuremaid nihkeid pole oodata,» märkis Pohlak. «FIFA tasandil tuleb olla tähelepanelik ja jälgida, kellest saab Sepp Blatteri järglane, ja UEFAs selles osas, keda valime täitevkomiteesse, mille praeguseski koosseisus jagunevad aktiivsed liikmed selgelt klubi- ja liidukeskse mõtteviisi läbi.»
Kindlasti välistas aga siinse alaliidu juht, et Eestis võiks juhtuda midagi sellist nagu intsident Robbeniga. Siiani pole vähemalt juhtunud.
«Ei ole ja ilmselt ei hakka ka, sest esiteks on Eesti klubidest koondisse jõudmine üha keerulisem ja teiseks ei hakka Eesti klubid kunagi sellisel tasemel raha loogika järele joonduma, sest meie jalgpallis jääb alatiseks liikuma ikkagi suhteliselt väike raha,» ütles Pohlak.