Maailma parim koolisõiduhobune Valegro lõpetas stiilselt karjääri

Valegro ja Charlotte Dujardin. Foto: Külli Tedre

14. detsembril oli Londoni kuulus Olympia hall täielikult välja müüdud, kui peeti järjekordne lääne liiga MK-etapp koolisõidus, mille võitis kodupubliku ees kindlalt Carl Hester Nip Tuckil. Esmajoones aga tuldi vaatama legendaarse Valegro viimast etteastet ning pidulikku pensionilesaatmist.

Hester mängis olulist rolli ka hilisõhtusel tseremoonial, kus viimaste aastate koolisõidumaailma vallutanud ja täielikult muutnud Valegro saadeti pidulikult pensionile. Otsus saata tipus olev hobune pensionile sündis peale Rio olümpiamänge, kus Valegro ja Charlotte Dujardinist saavutasid oma järjekordse OM-i kulla.

„Kõik arvavad, et see on kurb sündmus,“ rääkis Valegro kaasomanik Hester. „Aga see on hoopiski rõõmus. Kuidas saab olla kurb, kui selline hobune läheb pensionile tippvormis, õnneliku ja tervena!“

Carl Hester, kel endal seisab alles ees MK tiitli võitmine, on põhiliselt selle taga, miks briti koolisõitjast Charlotte Dujardinist ja Valegrost kujunes nii uskumatu paar. Nende kontol on näiteks 2 järjestikust MK võitu, 3 olümpiakulda ja 1 hõbe, 4 EM kulda (+ 1 kuld ja 1 hõbe), 2 MM kulda (+1 hõbe). 14-aastane Valegro ja Dujardin hoiavad hetkel ka mitmeid maailma ja euroopa rekordeid.

See imeline paar aga ei lahkunud niisama, vaid andis oma ühes lemmik võistluspaigas publikule ka viimase etenduse, milleks oli Londoni OM-il kulla toonud vabakava. Brittidest fännid polnud Valegrot kodus esinemas näinud Olümpiamängusest saati. Piletid Olympia halli müüdi välja juba kuid enne võistlust ning korraldajad olid sunnitud ukse pealt ära saatma nii ajakirjanikke kui teisi huvilisi, sest saali lihtsalt ei mahtunud rohkem inimesi. Tung oli nii suur, et päev enne tseremooniat oli isegi võistluse kodulehekülg maas.

Etteastele järgnes maruline aplaus ja loomulikult tehti seda püsti seistes. Lahkumistseremoonial osalesid lisaks briti ratsaliidule nii Valegro omanik ja treener Carl Hester kui tema pikaaegne groom Alan Davies.

Kuigi Dujardini sõnul jääb ta meeletult igatsema Valegroga võistlemist, ei soovi ta teda enam millekski sundida. „Ta on võitnud kõik, mis võita annab ja ma ei näe selleks põhjust. Milleks olla ahne või hobuselt nõuda enamat. Jah, ma oleksin võinud ilmselt sõita veel vähemalt aasta, võita veel rohkem, purustada veel mõned rekordid. Aga me leidsime, et Valegrol peab olema väärikas karjääri lõpp. Kõikjal, kuhu ta edaspidi ka ei satu, võetakse ta vastu kangelasena. Arvestades, mida ta on teinud, on see vähim, mida meie saame talle vastu anda. Pealegi, pole põhjust liigselt kurvastada – ta ei sure ju ära, vaid lihtsalt lõpetab võistlemise.“

Charlotte jääb küll igatsema oma imehobust, kuid ei taha olla ühe-hiti-ime. „Ma olen endiselt näljane võitmaks rohkem. Arvan, et isegi näljasem kui enne.“ Ta tahab end tõestada maailmatasemel ratsanikuna, kes suudab tippu tõusta ka mõnel teisel hobusel, treenida teisi ning märgata potentsiaalseid noori talente.

Refereeritud Hobumaailmast