Elu Venemaal puhta sportlasena ehk kuidas kaotada sõpru

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa kergejõustikukoondise peatreener on küll olümpiavõitja Juri Borzakovski (paremal), kuid ohjad on ikka endise spordiministri ja praeguse asepeaministri Vitali Mutko käes.
Venemaa kergejõustikukoondise peatreener on küll olümpiavõitja Juri Borzakovski (paremal), kuid ohjad on ikka endise spordiministri ja praeguse asepeaministri Vitali Mutko käes. Foto: Mihhail Japaridze/TASS

Venemaa jooksja, 1500 meetri distantsile keskendunud Andrei Dmitrijev avalikustas oma blogis, milline näeb välja «puhta» ehk dopingust keeldunud kergejõustiklase elu Venemaa spordimaailmas.

Neli aastat Virginia ülikoolis õppinud Dmitrijev selgitas esmalt Venemaa spordisüsteemi omapärasid. Kuna seal puuduvad kergejõustikuklubid, esindavad sportlased riigi meistrivõistlustel oma haldusüksust – vabariiki, kraid, oblastit või linna. Sama kehtib kohalike võistluste kohta.

Küll aga puuduvad Venemaal praktiliselt igasugused sellised võistlused, mis ei toimuks ARAFi ehk Venemaa Kergejõustiku Liidu egiidi all. Amatöörsportlased või sporditarvete tootjad korraldavad küll vahel üht-teist, kuid tase on seal madal. Tippsportlasel on seega vaid üks võimalus – võistelda ARAFi võistlustel, kui ta soovib spordiga elatist teenida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles