Ekstreemsportlase elu: peaasi, et lõbus oleks

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simple Session 2017 Rula finaal. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES
Simple Session 2017 Rula finaal. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: SANDER ILVEST/

Ekstreemsportlased annavad enne võistlusi tihti ühesuguses stiilis kommentaare, mille võib lühidalt kokku võtta nii: «Katsun anda endast parima anda ning peaasi, et oleks lõbus.» Olgu siis tegemist kas või ekstreemspordi lipulaeva X-mängudega. Nädalavahetusel võtsid maailma parimad rulatajad ning BMX-ratturid mõõtu aga kõrgetasemelisel action-spordivõistlusel Simple Sessionil. «Vahet pole, kas oled kümnes või esimene. Loeb see, et andsid endast parima,» lausus legendaarne võistluste kommentaator Dave Duncan. 

Kuigi juba seitsmeselt rulatamisega alustanud Duncan on 54-aastane, ei ole ta väsinud ekstreemspordist ja sellega kaasas käivast melust. Alles möödunud nädalal käis Duncan Rio de Janeiros rulatamas, nädal enne seda lustis USAs lumelaual. «Sul on elus ainult üks võimalus – seda tuleb tähistada. Joon, pidutsen, tähistan elu. Ma ei väsi sellest ära,» rääkis elurõõmus Duncan.

Seda, et ekstreemsportlased hoiavad kokku, kumas igast Saku suurhalli nurgast. Võistluste ajal elati üksteise sooritustele valjuhäälselt kaasa ning kellegi ebaõnnestumise üle rahulolu vähemalt välja ei näidatud. «Kõik võistlejad lähevad endast parimat andma. See on kõik, mida sa teha saad, sest võitja otsustab ikkagi kohtunik,» vastas Duncan loo alguses esitatud küsimusele, miks ekstreemsportlaste suust tulevalt kommentaarid alati nii elurõõmsad on.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles