Siim Luts: üks vastane vist ütles isegi, et mängime ragbit

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Horvaatia sõpruskohtumine 3:0.
Eesti-Horvaatia sõpruskohtumine 3:0. Foto: Raul Mee

Eesti jalgpallikoondise Horvaatia vastu juba esimesel minutil juhtima viinud ning teise poolaja lõpus ka Konstantin Vassiljevi väravale söödu andnud Siim Luts lausus pärast kohtumist, et vastased kippusid tema arvates platsil ülemäära nurisema.

«Realiseerisime ise oma olukorrad, kaitses ei lasknud ühtegi väravat lüüa – 3:0 võit!» võttis Luts rõõmsalt mängu kokku. «Avaminutil õnnestus väike arusaamatus enda kasuks pöörata, sain jala vahele ja olingi väravavahiga üks ühele. Täpne löök jalgevahelt ja 1:0,» kirjeldas Luts enda tabamust.

«Horvaatia küll surus kõvasti, esimene poolaeg oli ikka väga raske. Kaitsesime oma karistusalas ja panustasime ainult vasturünnakutele. Kokkuvõttes väga ilus mäng, publikule ka atraktiivne. Enne mängu rääkisid treenerid, et uue aasta esimene mäng koduväljakul. See suutis meid väga hästi üles kütta, kõik läksid väga hea emotsiooniga väljakule ja kõik sujus jube hästi,» sõnas Luts.

«Esimesel poolajal mängis Horvaatia väga hästi, aga teisel oli juba frustratsiooni näha. Vehiti kätega, plats oli kehv ja kohtuniku vile vale. Kui ma õigesti aru sain, siis korra üks ütles isegi, et me mängime ragbit, mitte jalgpalli. Aga noh, nende sõna meie sõna vastu. Jalgpalliväljakul võitsime meie 3:0 ja nemad lähevad kaotajatena koju!»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles