Lahkus Eesti üks teenekamaid ratsaspordi edendajaid Jüri Villemson

Jüri Villemson Veskimetsa ratsakeskuse ees, mille asutaja ta oli. Foto: Erakogu

Möödunud nädala lõpus lahkus meie hulgast legendaarne ratsasportlane, treener ja ametnik Jüri Villemson (17.04.1935 – 12.05.2017).

Jüri lapsepõlv ja noorus möödusid Tartus. Ratsutamist hakkas ta harrastama 1949. a TRÜ ratsaspordibaasis Riho Hanneste juhendamisel, hiljem olid tema treenerid Martin Kutti, Martin Soots ja Mihhail Fadejev. Poisieast jäi alles sadul, noorusest veterinaararsti diplom ja 1959. aastast oli Villemsoni nimi seotud Tallinnaga, ning muidugi pronksikarva Poolusega. Suur edu tema elus oli just selle väikese angloaraablase teene, kellega ta võitis hulgaliselt tiitleid. 

Jüri Villemson tuli Euroopa meistrivõistlustel 1963. aastal NSVL-i koondises takistussõidus võistkondlikult 4. kohale. NSVL-i meistrivõistlustel on ta võitnud hõbeda ja 7 pronksi, ta oli 27 kordne Eesti meister, NSVL-i meistersportlane ning kuulus Eesti ja NSVL-i takistussõidukoondisse.

Jüri oli Dünamo Ratsabaasi looja ja töötas Tallinna Ratsaspordibaasi direktorina aastatel 1974-1996. Ta oli ka Veskimetsa Ratsakeskuse asutaja, Eesti Ratsaspordi Liidu taasasutaja ja pikaaegne juhatuse liige.

Tema käe all on treeninud sellised nimekad ratsasportlased nagu Sirje Argus, Pille Elson, Konstantin Prohhorov, Margit Mägi, Andres Treve, Oliver Karma, Monica Pärno, Marika Vunder, Eva-Maria Vint-Warmington, Katrin Mölder, Jüri Sokolovski jpt.

„Individuaalse loominguta ei ole tõeliselt head ratsasportlast” – need sõnad kuuluvad Villemsonile, mehele, kelle looming sadulas oli eeskujuks väga paljudele.

Eesti Ratsaspordi Liidu juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul on Jüri Villemsoni panus Eesti ratsasporti väga suur ja tema õpetused elavad edasi tema õpilaste ja nende õpilaste tegemistes. „Eesti ratsasport on kaotanud ühe oma suurkuju. Tema panus nii tippsportlase kui treenerina on hindamatu.“

Sügav kaastunne Jüri lähedastele.

Kasutatud lõike Helle Rätseppa raamatust.