Võit Fääride üle Uruguay omast tähtsam

Võit Uruguay üle pakkus nii mängijatele kui ka fännidele võimsa emotsiooni, kuid Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA edetabel väärtustab väikeriikide (tabelis tagapool asuvate riikide – toim) üle valikmängudes saavutatud võite siiski rohkem. Foto: Liis Treimann

Rahvusvahelises jalgpallis seatakse riigid paremusjärjestusse FIFA edetabeli alusel, kus sõprusmänge ja valikkohtumisi väärtustatakse erinevalt ning seetõttu võib see pakkuda ka mõndagi üllatavat.

Ilmekaima näitena võib võrrelda märtsis toimunud sõpruskohtumist Uruguayga, mille Eesti võitis 2:0, ja suvist EM-valikmängu kääbusriigi Fääri saar­tega, kus Eesti oli 2:1 parem. Kuigi Uruguay on kahekordne maailmameister ja maailma edetabeli seitsmes riik, andis Fääri saarte matš eestlastele edetabelis rohkem punkte.

Võit Uruguay üle tõi 579 punkti ja Fääri saarte alistamine 622 silma. Samas oli näiteks viimatine viik valikmängus Serbiaga väärt 450 punkti. Kui rääkida läbi aegade suurimast punktinoosist, siis väärtuslikem skalp võeti mullu Serbias, kui 3:1 võit oli väärt 1387,5 punkti. (Vaata tabelit, kuidas mängude eest punkte jagatakse; väravate vahe ja see, kas mängiti kodus või võõrsil, ei loe).

Süsteem pole aga sugugi pelgalt nii lihtne, et teenitud punktid liidetakse kokku ja summade põhjal koostatakse edetabel. Iga kaotuse eest läheb kirja 0 punkti ehk miinuspunkte ei anta, kuid kuna teenitud silmad jagatakse mängude arvuga, siis viivad kaotused paratamatult keskmist tulemust alla.

Tabeli koostamisel võetakse arvesse viimase nelja aasta tulemused. Kõigepealt liidetakse viimase aasta jooksul teenitud punktid ning jagatakse summa selle aja jooksul peetud kohtumistega. Sama tehakse ka kolme eelneva aasta mängudega.

Erinevus on aastate lõikes vaid see, et viimati teenitud punktid lähevad arvesse 100-protsendiliselt. Aasta enne seda 50, aasta enne seda 30 ning neljas aasta 20 protsenti. (Selgitust Eesti koondise näitel vaata tabelist.)

Lõpuks liidetakse need silmad ning nii ongi saadud praegu FIFA edetabelis Eesti nime taga ilutsevad 407 punkti, mis annavad 82. koha.

Kaks märtsis toimunud edukat mängu tõstavad aga meie koondist ka pingerivis ning 13. aprillil avaldatavas tabelis peaks Eesti kerkima 440 punktiga 74. kohale ehk tõus oleks sellisel juhul kaheksa positsiooni. Meist tahapoole jäävad Soome ja Läti.

Kui paljude jaoks on FIFA edetabel üks mõttetu moodustis, siis MM-valikturniiri alagruppide loosimise juures on tegemist küllaltki tähtsa komponendiga. Nimelt jagatakse Euroopa riigid loosimise eel tugevusgruppidesse ning jagatakse selle põhjal alagruppidesse.

2010. aasta MM-valikturniiri loosimisel kuulus Eesti viimasesse ehk 6. tugevusgruppi, kuid praeguse seisuga oleksime me juba viiendas seltskonnas paremuselt teine meeskond ehk aste kõrgemale (4. tugevusgruppi) tõusmiseks tuleks mööduda veel kahest Euroopa koondisest. Eesti ees asuvad uues tabelis meie poolt vaadatuna Austria, Poola, Šotimaa, Põhja-Iirimaa, Armeenia ja Gruusia.

Kuna Bosnia ja Hertsegoviina on praegu teatavasti rahvusvahelisest jalgpallielust kõrvaldatud, oleme tegelikult selles arvestuses isegi 5. tugevusgrupi esimesed.

«Jalgpalliliidu juhatus analüüsis FIFA edetabeli toimimist ja meie koondise võimalusi paar aastat tagasi ja üheks eesmärgiks oli 2014. aasta MM-valiksarjaks 4. tugevusgruppi jõudmine, mis võib tänase seisuga ka juhtuda,» rääkis Eesti jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht. «Samas ei ole mõtet ainult tabelit vaadata – tõus tabelis peegeldab koondise üldist arengut ja see peab olema primaarne. Kindlasti on kasulikum hetkelise tabelis tõusu asemel mõelda, kuidas pikas perspektiivis edukas olla, ja selleks on ainult üks tee – koondise keskmise taseme tõstmine.»

FIFA tabelit uurides selgus, et praegu ei ole arvesse võetud Eesti koondise veebruaris saavutatud 2:2 viiki sõprusmängus Bulgaariaga. Kui teistel riikidel on 9. veebruaril peetud kohtumised kenasti sisse kantud ja kirjas ka punktid, mis selle tulemuse eest jagati, siis Eesti nagu polekski sel päeval mänginud.

Sarnaselt Eesti ja Bulgaaria matšiga pole sissekannet ka Läti ja Boliivia kohtumise kohta. Mäletatavasti algatas FIFA mõlema kohtumise kohta uurimise, kuna mänge vilistasid petistest kohtunikud, kes olid palgatud kohtumise tulemustega manipuleerima.

«Konkreetset teadet pole selle kohta tulnud, kuid arvatavasti pole tulemusi sisse kantud seetõttu, et FIFA algatas mängude kohta uurimise,» selgitas Uiboleht.

FIFA edetabeli punktisüsteem
Kuidas ühe kohtumise punktid arvutatakse:
•    tulemus (võit 3 punkti, viik 1 punkt, kaotus 0 punkti) x mängu tähtsus (sõprusmäng 1,0, valikmäng 2,5, konföderatsioonide meistrivõistlused (nt Euroopa meistrivõistlused) või Konföderatsioonide karikaturniir 3,0 ning finaalturniir 4,0) x vastase tugevus (200 – vastase koht FIFA edetabelis) x vastase konföderatsioon (Euroopa ja Lõuna-Ameerika 1,0; Aafrika 0,86, Põhja- ja Kesk-Ameerika 0,88, Aasia ja Okeaania 0,85).
Näidisarvutused:
•    08.10.2010 Serbia – Eesti 1:3
3 (punktid võidu eest) x 2,5 (valikmängu koefitsient) x (200–15) (200 miinus vastasmeeskonna FIFA edetabeli koht) x 1 (Euroopa konföderatsiooni koefitsient) = 3 x 2,5 x 185 x 1 = 1387,5 punkti.
•    25.03.2011 Eesti – Uruguay 2:0
3 (punktid võidu eest) x 1 (sõprusmängu koefitsient) x (200–7) (200 miinus vastasmeeskonna FIFA edetabeli koht) x 1 (Lõuna-Ameerika konföderatsiooni koefitsient) = 3 x 1 x 193 x 1 = 579 punkti.
Kuidas tulevad kokku Eesti punktid 13. aprillil avaldatavas FIFA edetabelis
•    Aprill 2010 – aprill 2011: 285 punkti (peetud on 14 kohtumist ning sellega teenitud 3991 punkti ehk keskmiselt 285 punkti)
•    Aprill 2009 – aprill 2010: 162 punkti, arvesse läheb 81 punkti ehk 50 protsenti
•    Aprill 2008 – aprill 2009: 160 punkti, arvesse läheb 48 punkti ehk 30 protsenti
•    Aprill 2007 – aprill 2008: 132 punkti, arvesse läheb 26 punkti ehk 20 protsenti
•    Kokku on Eestil uues tabelis 440 punkti