Kahju: võrkpallurid valitsuselt lisaraha ei saanud ja kodune turniir jääb ära (27)

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võrkpallikoondis.
Eesti võrkpallikoondis. Foto: Eero Vabamägi

Eesti võrkpallikoondisel on suurepärane võimalus püüda piletit maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Hiljuti toimunud koduse turniiri kaudu jõuti kolmandasse ringi, kus kuue võistkonna vahel jagatakse üks pilet tuleval aastal peetavale MMile. Kahjuks ei saa seda piletit jahtida kodupubliku toel.

Esialgu oli kuulda, et korraldusõigust ehk ülimalt olulist kodupubliku tuge tahavad oma koondisele pakkuda viis riiki: Saksamaa, Belgia, Eesti, Slovakkia, Hispaania. Vaid Valgevene loobus kohe. Ent lõpuks jäid järele vaid Belgia ja Eesti. Eesti puhul sõltus avalduse esitamine aga sellest, kas valitsus eraldab alaliidule korraldamiseks vajaminevad 70 000 eurot. Täna hommikul kell 9 oli avalduse esitamise tähtaeg ja Eesti pidi loobuma, sest ei saanud valitsuselt vastust.

Miks on just sel aastal ainulaadne võimalus MMi piletit püüda? Sest valitsev maailmameister on Poola, kel seega koht kindel. Lisaks toimub finaalturniir Itaalias ja Bulgaarias ehk kokku on kolm Euroopa riiki juba kvalifitseerunud. Kvalifikatsiooniturniiridest pääseb finaalturniirile Euroopast veel seitse tiimi, ehk võistkondi Euroopast on rohkem kui tavaliselt. Ehk, sellist võimalust ei pruugi enam tekkida. MMi Euroopas ja veel kahes riigis ilmselt niipea läbi ei viida, samuti ei pruugi maailmameister tulla meie kontinendilt.

Ja koduse turniiri eelis on suur. Veel aasta aega tagasi oli suur küsimärk, kas Eesti jaksab korraldada teise ringi valikturniiri ehk seda, mis hiljuti Tallinnas toimus. Eesti alistas siin Rumeenia, Kosovo, Ungari, Montenegro ja vandus alla vaid Venemaale. Korraldus läks maksma umbes 120 000 eurot. 

Sama suure summaga tuleks arvestada ka kolmanda ringi turniiri puhul ja seetõttu küsiski alaliit läbi Kultuurkapitali riigilt lisavahendeid, 70 000 eurot valitsuse reservfondist. Valitsus arutas teemat eile hilisõhtul, ent täna hommikuks veel vastust anda ei suudetud. Alaliidu jaoks oli asi selge: ilma riigi toeta turniiri korraldada ei suudeta ja siis ka taotlust korraldusõiguse saamiseks ei esitataks. Ja nii kahjuks ka läks.

Valitsuse liikmetel on selliste juhtudel hirm, et luuakse pretsedent ja nii tulevad kohe järgmised alaliidud raha küsima.

***

Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär Helen Veermäe edastas pressiteate vahendusel järgmise kommentaari: «On tõeliselt kahju, et meil jääb kasutamata võimalus suurendada meeste rahvuskoondise võimalusi koduseinte abiga. Kahju, et Eesti spordi rahastamise juures puudub mehhanism, mis sellistes olukordades aitaks. Sarnast võimalust, kus populaarsel pallimängualal on Eesti täiskasvanute võistkond vaid ühe sammu kaugusel MM-ist, ei pruugi enam niipea tekkida».

Kommentaarid (27)
Copy
Tagasi üles