Kultuuriminister Indrek Saare viited sellele, et alaliit on ise süüdi, kuna ei esitanud avaldust varem, ei päde. Avaldus esitati 8. juunil. «Valitsus koguneb uuesti neljapäeval, kuid Võrkpalliliidul oli rahaeralduse kohta kinnitust vaja eilseks ehk esmaspäeva õhtuks. Seda ei olnud tulenevalt valitsuse tööprotseduuridest võimalik garanteerida,» selgitas Saar. «Võrkpalliidu kavatsus taotleda kolmanda kvalifikatsiooniringi korraldusõigust oli ootamatu ja eelarve jõudis meieni liiga hilja. Garantiid ehk blankovekslit pole paraku võimalik anda,» nentis minister.
Valitsuses oldi aga raha küsimise soovist juba varem teadlikud ja kursis, et asjaga on kiire. Ja veelkord, piisanuks ka suusõnalisest nõusolekust. Euroopa alaliidule oli taotlus juba esitatud, aga see tuli üle kinnitada hiljemalt täna hommikul kell 9.
Kuigi alaliit püüdis ka eratoetajatelt toetusraha kokku saada, hakati kohe ka riigi osas võimalusi uurima. Ja valitusest tuli ses osas positiivne tagasiside, kinnitas ka alaliidu peasekretär Helen Veermäe.
«Loomulikult oli meil kiire, ent keegi ei oodanud otsust. Vajasime põhimõttelist valmisolekut toetada ja selle põhjal oleksime saanud edasi tegusteda. Ilma finantsilise kindluseta ei tahtnud me avaldust teha,» sõnas peasekretär. «Olime alugusest peale positiivselt meelestatud, sest valitsusest saime samuti positiivse indikatsiooni.»
Lisaks Eestile tahtis turniiri kodus korraldada ka Belgia ja nii oleks korraldaja selgitatud loosi teel. Aga 50 protsenti on juba väga hea võimalus. Kui vaadata, kuhu riigi raha suunatakse, siis 70 000 eurot selle eest välja käia, et võrkpallurid saaksid mängida MMil pole ju ülemäära palju? Kokku läinuks turniiri korraldamine maksma umbes 120 000 eurot.
Miks seekordne valiksari nii harukordne on? Mitmel põhjusel. Eesti võitleb juuli keskel koos viie meeskonnaga (Belgia, Valgevene, Hispaania, Saksamaa ja Slovakkia - M.G.) viimase MMi pileti eest. Esiteks on Eesti koondises on hetkel väga palju kvaliteeti ja maailmatasemel juhendaja. Teiseks on kolm tugevat Euroopa võistkonda juba MMile koha taganud (korraldajad Itaalia ja Bulgaaria ning valitsev maailmameister Poola - M.G.) ja nii on sel aastal finaalturniirile pääsemine lihtsam.
Poliitmängud teevad eriti kurvaks, sest sellist võimalust ei pruugi ühelgi Eesti suurel pallimäguvõistkonnal tulla aastakümneid. Või mitte kunagi.
